| Arheoloogid sattusid keskuseks kavandatava Kirsimäe aida kõrval linnuse kunagise peavärava XVI sajandist pärinevale ehitisele, tehes kommunikatsioonikraavide tarbeks proovikaevamisi. Leid on oluline, sest eeslinnusega oldi seni kursis peaasjalikult ühe XVII sajandist pärineva plaani järgi. «Kus keskajal peavärav asus, seda polnud seni täpselt teada,» rääkis Viljandi Muuseumi arheoloog Arvi Haak.
«Me sattusime müürile, aga sellele lisaks leidsime umbes meetrilaiuse ava,
mille põhi on laotud maakividest. Kohe tekkis küsimus, mis see siis on. Nii
väike käik peaväravaks ei sobi, kuid suure tõenäosusega asus peavärav kohe selle
kõrval.» Leitud jalgvärav võis olla kasutusel XVI sajandi lõpul, kui peasissekäik oli mingil põhjusel suletud. Pärast Liivi sõda 1599. aastal linnust valitsenud poolakate revisjonikirjas on mainitud, et samas kohas asus tõepoolest värav ja seetõttu on arheoloogid täiesti kindlad, et sattusid peaväravale. Lõpliku kinnituse saab arvamus, kui hakatakse lahti võtma aida väliskülge. Arheoloogid soovivad enne teada saada, kui kaugele väravaehitis ulatus ja millises seisus on peamine väravaava. Kogu konstruktsiooni väljakaevamiseks ei saa Arvi Haagi sõnul keskuse rajajaid kohustada. Tema hinnangul oleks see väga mahukas, ent ka huvitav töö. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
Pärimusmuusika keskuse ehituse eelkaevamistel tuli välja osa kunagise ordulinnuse peaväravast, kuid see 400 aasta vanune leid ei lükka uusrajatise valmimist edasi, kirjutas Sakala.
kõik galeriid
