Sel aastal on Kõpu mõisal hullupööra vedanud. «Nagu taeva kingitus!» ütleb Kiviloo. Kevadtalvel kuulis kogu Eesti, et mõisa vanast söögisaalist, mis Kõpu koolis täidab aula ülesandeid, tulid seintelt tosina värvikihi alt välja 19. sajandist pärit seinamaalingud. Hõõguvpunased seinad, täidetud kentauride ja menaadidega on koopia Pompeist Rooma kõnemehe ja poliitiku Cicero villa freskodest. Restauraatorid vabastasid seinad katvate kihtide alt – seal oli kõike, vanadest õlivärvidest kuni üsna tänapäevaste seinavärvideni. Saladuslikud pildid Kuigi maalingute olemasolust oldi teadlik juba Vene ajal, tuli nende maht ja suurus siiski üllatusena. Tänini pole arhiiviotsingud kergitanud katet saladuselt, kes ja millal need pildid tegi. Pärast seda uudist on Kõpu mõisa voorinud rahvast lähedalt ja kaugelt. Kiviloo ütleb, et mõned inimesed käivad iga natukese aja tagant vaatamas, et restaureerimisprotsessi käiku jälgida. Täna, kui mõisakoolide külastusmäng kolmandat suve alustab, Kõpu maalingute kallal siiski meistrid ei asjata, sest saalis esineb Prantsusmaa keskaegse muusika ansambel Ensemble Tormis. Aga ilmselt võib maalingute uudis mõjuda Pärnu ja Viljandi vahel asuva Kõpu jaoks turistipeibutisena. «Järgmistel külalismängu kordadel on restauraatorid kohal, kõik saavad nende tööd oma silmaga näha,» lubas Kiviloo. Samamoodi nagu Kõpu mõis on täna hommikust õhtuni külaliste vastuvõtuks valmis, on seda ka üle Eesti 32 mõisahäärberit, kus tänapäeval tegutseb kool. Külastusmängu korraldav mõisakoolide ühendus püüdis tänavu ka eramõisate omanikke mänguga liituma ärgitada, kuid sel suvel jäävad nad mängust kõrvale. «Igal pool on sama mudel, eramõisnikud ilmselt poleks suutnud programmi tagada,» märkis Kiviloo. Igal täistunnil toimub mõisas giidiga ringkäik, väljas on nii mõisa kui kooli ajalugu ja tegevust tutvustavad näitused. Mõnes kohas on näitemäng, kontsert või isegi spordivõistlused. Esimesest mõisast saab külaline võtta endale raamatu, kuhu igast läbikäidud mõisamajast saab templi. Kel koos kümme templit, võib osaleda külalismängu lõppürituse piletite loosimisel. Lääne-Virumaal Muuga mõisas Muuga põhikoolis on direktor Agnes Maasild täna valmis koos abilistega külaliste vastuvõtuks. Mullu suvel oli samasugune külastusmäng ning rahvast vooris päris tihedalt. «Selleks, et mängu läbi (jõuda vähemalt kümnesse mõisa) teha, peab olema vähemalt kaks päeva. Ma olen kaks aastat ise seda mängu läbi teinud, Viljandimaa mõisatele tegime kahe päevaga ringi peale,» ütles ta. Korraldavad koolid ise 32 mõisa läbikäimiseks peaks teel olema vähemalt kõik kuus päeva, mil mõisakoolid uksed lahti hoiavad, arvab Maasild. «Osa mõisamaju on jõutud ära remontida, kuid on ka selliseid, mis ei ole korras, ning isegi selliseid, kus on ruume palju muudetud,» lisas Maasild. Muuga koolis on alles Itaaliast toodud marmortrepp, millele vastast Eesti mõisatest ei leia. Ise soovitab Maasild minna Pärnumaale Tõstamaale, kus on vastrestaureeritud laemaalingud. «Viljandimaa Hummuli mõis oli väga tore, käisin eelmisel aastal seal teist korda,» lisas ta. Kiviloo palub kõigilt külalistelt mõistmist, sest vastuvõtu korraldavad kõikides mõisates koolid ise ning turismi- või giidiettevalmistusega inimesi pole igal pool võtta. Kas teate?
Külastusmäng Unustatud mõisad • Kuuel päeval, 27. mail, 10. ja 29. juulil ning 8., 9. ja 29. juulil on 32 Eesti kooli, mis asuvad vanades mõisates, päev läbi külaliste vastuvõtuks avatud. • Igal täistunnil algab kõigis mõisates giidi juhtimisel ringkäik. • Mõisate eesti- ja saksakeelse nimega tahvlid koos külastuspäevadega pannakse mõisate lähedal asuvate liiklustihedate maanteede ääres välja. Lisainfot www.unustatudmoisad.ee
|
Hommikul paneb Viljandimaa Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo mõisahärra riided selga. Vestiga mõisakuub, kaela rätik ja villased mustad püksid. Kolmandat suve veab ta mõisakoolide ühenduse juhina külastusmängu «Unustatud mõisad», kirjutab Villu Päärt. 
kõik galeriid
