Piibeleht Arenduse juht Paavo Soodla kinnitab, et tööstuspargi rajamine on eraettevõtte jaoks seotud suure riskiga – sellest hoolimata soovib ettevõte Tartu tööstuse arengu arvelt tulu lõigata. Foto: Oliver Matkur

Jõgeva maantee ja Jõhvi maantee vahelisel alal asuval 24-hektarisel maalahmakal on 24 krunti. Just sinna tulebki firma Piibeleht Arendus loodav Vahi tööstuspark, mis peaks andma laienemisruumi paarikümnele ettevõttele.

Tööstuspark pole iseenesest midagi muud kui koht, kuhu tootja võib osta maa ning tehase püsti panna.

Erafirma on kiirem

Erafirma haaras aga ohjad enda kätte ning investeerib 22 miljonit krooni selleks, et töösturil oleks mugav panna püsti tehas korraliku infrastruktuuriga varustatud krundil.

Sellise ehitusküpse krundi ruutmeeter maksab 175 krooni ning esimesed huvilised on juba päral. Näiteks Tarmetec, peaasjalikult veokitele ja sõidukitele lisavarustust tootev tehas on kinnitamata andmetel kaks krunti juba kinni pannud, kaaludes kogu oma tootmise ülekolimist Tartu valda.

Vahi tööstuspargi projektijuhi Raiki Partsi sõnul langetab Tarmetec lõpliku otsuse jaanipäevaks.

Ühe krundi ostis ära samuti Tarmeteciga seotud Tööstusplast, kes veel tänavu alustab tehase ehitamist tööstuspargi territooriumile.

Esialgu välja arendatavad 24 hektarit moodustavad ligi 90-hektarisest maalahmakast vaid pisku – kui vaja, saab tööstusparki aina laiendada.

Varasemast ajast tegutseb tööstuspargi territooriumil juba Vahi puidutööstus ning motodepoo, mis tegeleb mootorrataste putitamise ja müügiga.

Parts tunnistab, et Vahi tööstuspark ennetab Tartu vallavanema Aivar Soobi plaanitavat Raadi tööstusparki Raadi lennuvälja territooriumile. «See oligi meie eesmärk,» tunnistab ta.

Abiks laienemissoovile

«Erastruktuur toimib paindlikumalt. Kohalik omavalitsus on keeruline masinavärk, kus asjad võtavad aega,» põhjendab Raiki Parts. «Nii Tartu vald kui ka linn on seoses tööstusparkide arendusega välja käinud väga palju veksleid, aga seni pole kuhugi välja jõutud. Viimased kolm-neli aastat on olnud ainult jutt.»

Tööstuspargi kruntide müük algas mai algul. Partsi kinnitusel on raske vastata küsimusele, kas tööjõupuuduse käes vaevlevas Tartu maakonnas on ruumi aina uutele tööstusparkidele ja -hoonetele.

«Oleneb sellest, mida me pakume ja mis on meie hind,» lausub ta. «Linna keskel on praegu palju tööstusi ja tahes-tahtmata on seal mõistlikum tegelda elamuarenduse kui tööstuse laiendamisega,» tunnistab Vahi tööstuspargi projektijuht.

Seega ei varja Raiki Parts, et tööstuspark panustab peaasjalikult neile firmadele, mis on linnas ruumikitsikuses ning otsivad lahendust laienemissoovile.

Tartu valla ja linna puuduseks tööstusparkide arendamisel on aeglasem tegutsemine, plussiks aga võimalus müüa maad odavamalt kui erafirmad. Samuti saavad omavalitsused taotleda tööstusparkide arendamiseks struktuurifondide toetusi.

Suured riskid

Piibeleht Arenduse juhataja Paavo Soodla kinnitusel on riskid tööstuspargi arendamisel märksa suuremad kui näiteks elamuehituse puhul. Tööstushoone ehitamist planeerivaid ettevõtjaid on Eestis lihtsalt tuhandeid kordi vähem kui uuest kodust unistavaid eestlasi.

Tartu vallavanema Aivar Soobi kinnitusel ei näe ta Vahi tööstuspargist valla kavandatavale Raadi tööstuspargile konkurenti. «Ettevõtjad liiguvad sinna, kus neil on parem. Seni, kuni meil pole Raadil kõik asjad valmis, ma lausa soovitan ettevõtjatel sinna (Vahi tööstusparki – N.N.) minna,» lisab Soop.

Piibeleht Arenduse osakud kuuluvad võrdselt Madis Soodlale ja aktsiaseltsile Vestman Grupp. Vestman Grupp tegeleb läbi tütar- ja sidusettevõtete nii kinnisvaraarenduse, kinnisvara rentimise kui põllumajandusliku tootmisega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0