Kõige rohkem saavad tänavu teadusagentuurilt personaalseid uurimistoetusi Tartu ülikooli teadlased. Nende seas on ka kopsuarst Rain Jõgi, kes jälgib juba aastaid tartlaste hingamisteede tervist.
Tartlaste hingamisteede terviseuuring jätkub
21. veebruar 2014, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Jõgi jätkab personaalse uurimistoetuse toel Tartus rahvusvahelist hingamisteede terviseuuringut RHINESSA, mida tehakse samal ajal nii Põhjamaades, Šveitsis, Hispaanias kui ka Austraalias.
Jõgi alustas selleks uuringuks juhuslikult valitud tartlaste hingamisteede tervise jälgimist 1990ndate alguses. «Esialgu osales meil uuringus 1500 meest ja 1500 naist. Nüüd, viimases uuringus vastas küsitlusele 1625 ja kliinilise uuringu läbis 171 inimest,» rääkis ta.
Uuringus osalenud on kahekümne aasta jooksul käinud hingamisteedeuuringu analüüse andmas ning küsimustikke täitmas kolmel korral.
Järgmine põlvkond
«Senised tulemused näitavad, et üheksakümnendatel ja veel ka sajandivahetusel oli Eestis astma levimus suhteliselt väike: astmat esines umbes kahel protsendil täiskasvanutest,» lausus Jõgi. Ta lisas, et samal ajal oli Euroopas juba ka keskusi, kus astmat esines 8–10 protsendil rahvastikust.
Jõgi juhtimisel tehtud möödunudaastase uuringu esmased andmed näitavad aga, et nüüdseks on astma levimus täiskasvanute seas kasvanud Eestis juba viiele protsendile.
Et teada saada, kuidas ja kas astma ning teiste hingamisteede haiguste riskitegurid ühest põlvkonnast teise kanduvad, kutsub doktor Jõgi peagi uuringule ka seni uuritud tartlaste lapsed.
Selleks eraldabki Eesti Teadusagentuur (ETAg) Rain Jõgile personaalse uurimistoetuse. «See on meile kui pääsukese- või kvaliteedimärk,» lausus Jõgi. Ta andis mõista, et nelja aasta peale jagades moodustab personaalse uurimistoetuse summa uuringu kogumaksumusest väga väikese osa. Ent Jõgi sõnul on see siiski tunnustus, mis peaks lihtsustama projektile rahaküsimist teistest allikatest.
Põlvkondadeülese uuringuga otsitakse vastuseid astma, allergia ja nendega seotud haiguste tekke põhjuste kohta. Ka soovitakse rohkem teada saada haigust ära hoidvate tegurite kohta eri põlvkondades. Uuring aitab kaasa haiguste paremale kliinilisele käsitlusele ning tõhusamale ennetusele.
Raha jagub ka noorematele
Rain Jõgi tartlaste hingamisteede terviseuuringud on juba paarkümmend aastat kestva projekti jätk, ent ETAg eraldab raha ka üheksale stardiprojektile. Stardiprojektide toetust antakse noortele teadlastele iseseisva teadlaskarjääri arendamiseks ja oma uurimisrühma loomiseks.
Üks starditoetuse saaja on Tartu ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur Peeter Espak, kes soovib avaldada ingliskeelse monograafia vana Lähis-Ida loomismütoloogiast ja sumerite jumalate hierarhia arengust.
Espaki eesmärk on süstematiseerida kolmandal aastatuhandel enne Kristust sumerite mütoloogiaga seotud kiilkirjas kirjutatud tekstid ja täpsemalt paika panna nende vanema kirjanduse kronoloogia, mis on Espaki sõnul seni veel põhjalikult uurimata. «Samuti on suures osas tegemata järeldused, mida need tekstid sisaldavad,» sõnas ta.
Noor teadlane tahab monograafias näidata, kuidas on muutunud sumeri jumalate tähtsus läbi ajaloo. Varem on Espak oma uurimustes kirjutanud näiteks sellest, et viljakusjumalannade tähtsus oli kolmandal aastatuhandel väga suur, ent 1700 aastat enne Kiristust olid nad tähtsamate jumalate loeteludest juba täiesti kadunud. «Miks nii juhtus, on peaaegu, et täiesti läbi kirjutamata teema,» viitas Espak ühele talle huvipakkuvale küsimusele.
Eesti teadusagentuurile esitas taotluse personaalsete uurimistoetuste saamiseks 229 teadlast. Neist 30 agentuur ka toetab. Oma teema uurimiseks saavad teiste hulgas raha 20 Tartu ülikooliga seotud teadlast.
Uute teadusprojektide rahastamiseks eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot. Keskmine eraldatav summa jääb alla 50 000 euro.
Personaalse uurimis toetuse saajad
• Tartu ülikooli teadlased:
tervisedenduse dotsent Kersti Pärna, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap, laineoptika professor Peeter Saari, rakubioloogia professor Toivo Maimets, biofüüsika ja taimefüsioloogia vanemteadur Agu Laisk, rakendusgeoloogia teadur Alar Rosentau, tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang, psühholoogia doktor Dagmar Kutsar, riigiteaduste teadur Kristjan Vassil, orientalistika vanemteadur Peeter Espak ja kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi.
• TÜ välisteadlastest saavad personaalse uurimistoetuse Dmitry Yarmolinsky, Satish Narayana Srirama, Vitaly Skachek, Irina Paert, Mikhail Brik, Raul Vicente Zafra, Per Daniel Sävborg, Vinay Choubey ja Yuh-Shuh Wang.