| Millel põhineb aga tänapäeva üliõpilase kooritruudus, pärisin 15 semestrit akadeemilises kooris laulnud, mitu korda koori vanemaks valitud ja koori teeneliseks liikmeks tunnistatud Rait Sarjaselt. Mida elamuslikku on oma viimaste aastate koorielust meenutada? Koori 90. sünnipäev. Sünnipäevakontserdi kava oli huvitav. Endal oli hea laulda ja tunda: kontsert õnnestub. Ka dirigent jäi rahule. Aasta oli siis 2002. Järgmine, 2003, oli ka oluline. Eesti meeskooride võistulaulmisel õnnestus meil teised sõbralikud meeskoorid ära võita! Võit on ju alati magus ja võitja on uhke olla. Mille poolest läheb tänavune, 2007. aasta koori ajalukku? Koor viibis vabariigi 89. aastapäeva puhul president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtul. Meie dirigent käis koguni tolles kuulsas vastuvõtutelgis ja osales kätlemisvoorus. Kooril oli aga au aastapäevakontserdil laval olla ja oma panusega pühademeeleolu luua. Pärast pidustusi tuli meile koguni presidendilt tänukiri. Tuleval kuul läheme oma 95. sünnipäeva kontserdi kavaga Lätti ja Leetu. Juunis kannab laev meid üle mere Soome. Pori linnas saab teoks Eesti-Soome ühislaulupidu. Ja järgmisel kuul, juulis, seisame jälle suurel laval – Tallinnas on ülemaaline noortelaulupidu. Miks õigusteaduste magistrandile just laul ja koor? Mulle meeldib muusika. Meeldib seda kuulata ja oma ande ulatuses seda ka ise teha. Nagu näiteks meie kooris laulvatele matemaatikutele ja füüsikutelegi. Ja siiani on mul küll jäänud mulje, et see, mis me teeme, meeldib ka publikule. Tartu akadeemiliste meeste koor on prestii˛ikas. Ja meie dirigent Alo, ka heli- ja luulelooja, ikkagi inimlik inimene. Kooris pole nii, et keegi on kübe hallist massist. Meil on tiimitöö. Praegu veab seda edukalt suurte organiseerimisvõimetega matemaatikamagistrant Indrek Saar. Mul on kaheksa kooris olemise aasta sees olnud mitmeid enda jaoks erilisi muusikahetki. Kuid meie reisid, viimati Austriasse Viini ja Iirimaale, on võimaldanud meil tänu akadeemilisse koori kuulumisele siseneda kas või põgusaltki võõraste maade sajanditekihilisse kultuuriellu. Lahkudes võisin ma endale öelda: ma olen siin olnud, ma olen siin laulnud... Praegu käin mina, 2-aastase pisitüdruku Emili issi ja neljandat korda juhatuse liige, laulmas eelkõige väga hea seltskonna pärast. Mu sõbrad on siin! |