Seda kirjatükki ajendas kirjutama lugupeetud kaaslinlaste hämmastav apaatsus uue linnapea kandidaatide ja nägemuste suhtes linna valitsemisest. Nägemusi õieti polnudki. Oli lühike pink ja paanika. Teadagi, sobivat parteirahvast (koorilauljaid) on vähe ja soololauljat sellesse ametisse valida pole kombeks.

Minu linna pea ei pea vastutama tolmuste ega auklike teede pärast, vaid ta vastutagu nende strateegiliste otsuste eest, mis võimaldavad leida vahendeid linna rikkamaks, puhtamaks ja ilusamaks muutmiseks. Selle linna muudavad jõukamaks siin elavad inimesed.

Jääda Tartusse

2030, kui täitub tuhat aastat selle asumi esmamainimisest, võiks Suur-Tartus elada

130 000 inimest ja kõik senised linna valitsemisega seonduvad toimingud võiksid

arvestada seda eesmärki.Tegelikult ei tähenda see ju midagi muud, kui et kõik otsused – nii väikesed kui suured – täidaksid vaid ühte eesmärki: ma tahan selles linnas elada.

Tartu kõrgkoolides õpib ligi 20 000 üliõpilast – see on parim osa meie rahvast.

Siit võtmeküsimus: kuidas siduda Tartut oma koduks pidama hakanud noori selle linnaga?

Ilmselt vajaksime selliste tulevaste linnakodanike tarbeks kõrgharidusega noorte tööhõiveprogrammi, mis igakülgselt (töökohad, olme) toetaks Tartusse jääda soovijaid.

Meeletu kiirusega arenevad kommunikatsioonid ei eelda juba lähitulevikus töödmääratud töökohal – me võime töötada kodus, kohvikus, rannas, muidugi ka Tartus.

Just sellistes tingimustes avanevad meie linna tegelikud võlud. Turvaline elukeskkond, maailma parim koht Eesti laste kasvatamiseks (head lasteaiad, tugevad põhikoolid ja gümnaasiumid), riigi parim arstiabi, pakutava kultuuri tase, arenenud kaubandus jne. Iga tartlane on meile tähtis, veel tähtsam aga Tartus elav tartlane.

Tartu on tänaseks muutunud tõmbekeskuseks areaalis, kus elab ligikaudu 350 000 inimest. Haridus, tervishoid, kultuur ja nüüd ka kaubandus on muutnud Tartu tegelikuks

regiooni keskuseks.

Keskus tõmbab ja Tartu on saanud paljudele Lõuna-Eestis

elavatele inimestele omamoodi suureks ja atraktiivseks linnaks, kuhu võiks rajada oma kodu.

Vaadata kaugemale

Linna mõõde ja tähtsus muutuvad täiesti, kui taastub lennuühendus, rajatakse Tallinna–Tartu kiirtee, Tallinna–Tartu–Berliini raudteeühendus ja ükskord niikuinii tulev Tartu–Pihkva laevaliin.

Meile oleks kindlasti atraktiivseim raudteeliin Peterburi –Tartu – Riia – Berliin –, unistada ju võib, eriti kui lühim tee kahe punkti vahel on sirge. Kui Tartu saab head ühendusteed Riia, Peterburi ja Berliiniga, marginaliseerub meie jaoks ka Euroopa mõistes väikelinn Tallinn. Eks tulevik näita, millist linna meie oma metropoliks peame.

Juba täna on täidetud paljud vajalikud eeldused, et Tartu elanike arv oluliselt suureneks. Vaja on vaid näha eesmärki ja teha õigeid otsuseid. Õnnelikud ja rahulolevad linnakodanikud – mis muud võikski olla ühe linnapea prioriteet!

Täna näeme, kuidas Tartu on oma piiridest välja kasvanud. Kas aga oleme võimelised modelleerima, milliseks kujuneb meie linn 10–20 aasta pärast?

Viibisin hiljuti arutelul, kus tutvustati Tallinna –Tartu – Luhamaa maantee tulevikku. Nüüdseks on see maantee Ilmatsalu ringist kuni Reolani sisuliselt Tartu linnatänav, sest sajad ja tuhanded tartlased elavad ja töötavad Ülenurme valla kunagistel põldudel. Lähitulevikus valmivad neil aladel täiesti uued tehnokülad, samas jätkub eluasemeehitus.

Suunata sellest aktiivsest inimasustusest läbi transiittee, näitab teatud ametkondade täielikku ignorantsust, eelkõige aga suutmatust näha Tartu linna arenguid natukenegi kaugemale ette.

Kellel võiks midagi olla selle vastu, et tänapäevastatakse meie siselinna liiklust ehk tänavat, mis kannab Ringtee nime, kuid mis puutub siia vajadus juhtida transiitliiklus linnast välja?

Lahenduseks võiks olla transiittee tõstmine teisele tasapinnale või mis veelgi parem – kogu transiitliikluse viimine linnast mööda. Kindlasti on mõlemad variandid küllalt kallid, kuid nad lahendavad probleemi, mitte ei lükka seda meie laste kaela.

Linna huvid kõigepealt

2009. aastal algav ligi miljardikroonine suurprojekt võib kaasa tuua Tartu jaoks olulise probleemi lahenduse või veel suurema probleemi tekke kümne aasta pärast. Antud teema muudab delikaatseks asjaolu, et juga juhib maanteeamet, aga huvitatud pooled on Tartu linn ja Ülenurme vald.

Oma huvidest lähtuvalt peaks linn initsiatiivi enda kätte võtma ja kompromissitult oma huvide eest seisma. Panused on väga kõrged ja tulevasele linnapeale on tõsisele liiklusprobleemile aastakümneteks lahenduse leidmine tõeliseks katsumuseks.

Soovime talle selleks jõudu ja kindlat meelt. Senisest paremini saab Tartus elu korraldada väga mitmel moel, kuid seda las soovitavad kaaslinlaste teised artiklid ja ettepanekud.

Ja veel – ärme tahame, et linnapea tegeleks linna lohkude ja muhkudega, selleks on kompetentsed ametnikud. Linnapea tegelgu sellega, et meie lapsed ja lapselapsed elaksid Tartus ja armastaksid seda linna.

Siis meid ongi 130 000!