| Milline üliõpilane oli ajakirjandustudeng Margit Sutrop?
Ma
olin elu mõtet otsiv ja ühiskonnakriitiline tudeng. Meil oli tugev
osakonnavaim, tänapäeval hakkab see järjest rohkem lahustuma,
kursusevaimu ei ole, erialane identiteet on väiksem, kui oli meie ajal.
Kaheksakümnendate alguses oli represserimiste aeg ja teravamad
üliõpilaselu mälestused on jäänud kordadest, kus öeldi, et asjad, mida
me teeme, on keelatud. Esimestel kursustel tegime seinalehte ja panime
sinna üles oma kirjatükke – paljud neist sellised, mida ajalehed ei
olnud vastu võtnud. Ühel hommikul aga istusid KGB mehed
osakonnajuhataja kabinetis ja osa seinalehest oli maha võetud.
Kas võtate kevadpäevadest palju osa?
Öölaulupeol
käisin lastega. Minu ülikooliajal oli nais- ja meeskoori vastastikku
laulmine Ingli- ja Kuradisillal kevadpäevade kõige erilisem asi.
Aga
öölaulupeol tekkis mul mõte, et võiks luua uue traditsiooni – 1.
septembri puhul kogunetakse laululavale ja alustatakse uut kooliaastat
lauluga. Ülikooli aulas ei saa enam diplomeidki kätte anda, sest sinna
ei mahu keegi ära.
Milliseid tudengite probleeme tahaksite lahendada, kui rektoriks saate?
Majanduslik
olukord on väga erinev. Osa saab endale lubada iga päev väljas söömist
toredates kesklinna kohtades, teistele on kausitäis putru ühikaköögis
lagi, mida nad endale võimaldada saavad.
Me oleme liiga vähe tööd
teinud, et inimestel, kes tulevad vaesematest peredest, ei jääks
ülikoolis õppimata. Tahaksin tegelda võrdsete võimaluste loomisega
hariduse omandamisel, siinkohal pean ma silmas ka puuetega inimeste
õppimisvõimalusi ja lastega üliõpilasi. Uuesti võiks asutada ülikooli
lasteaia.
Mis tudengit iseloomustab?
Asjalikkus.
Mida soovitate tudengeile?
Ülikooliaeg
on antud vaid korra, et elada ja rõõmustada. See on algus elule,
elukutsele, sõprusele. Kõike peab tegema intensiivselt, mida rohkem sa
teed, seda rohkem jõuad. Naeratage!
|
