Ili kirjutab, et esimesed omanikuvahetused tulid Pika, Fortuuna ja Paju tänava vahelises piirkonnas mängu alles 2005. aastal, kui kinnistud Pikk 59 ja Fortuuna 40 müüdi OÜ-le Maa ja Mets. Abilinnapea sõnul ei olnud sellel piirkonnal Kvintett Kinnisvaraga ega sarnasele omanikeringile kuuluva Linnaehitusega midagi pistmist ka siis, kui 2002. aastal kehtestati detailplaneering, kui tehti hoonestuskava ja kuulutati 2004. aastal välja piirkonna arhitektuurikonkurss.Kvintett Kinnisvara omandas Ili andmeil esimese kinnistu alles 2. veebruaril 2006, ligi kolm kuud pärast praeguse detailplaneeringu avalikku väljapanekut. Linnaehituse soovid Tegelikult soetas tulevaste Kvintett Kinnisvara osanike Kalev Kase ja Alar Kroodo juhitav Linnaehitus juba 2005. aasta algul OÜ-lt Maa & Mets kaks kinnistut, needsamad Fortuuna 40 ja Pikk 59. Maa & Mets ise oli maatükkide omanik väga lühikest aega. Tartu Postimehe kinnitamata andmeil oli praegune linnavolikogu aseesimees ja selle arengu- ja planeerimiskomisjoni juht Verni Loodmaa juba tollal osaline tulevases äriplaanis. Samal ajal käis Tartu linnavalitsuses piirkonna detailplaneeringu menetlemine, mida muudeti vastavalt Linnaehituse soovidele. 2005. aasta detsembris, ligi kaks aastat pärast algatamist läks Emajõe, Sõpruse silla ning Pika ja Fortuuna tänavaga piiratud ala detailplaneering avalikule väljapanekule. Välja pandud versioon nägi ette, et Turusilla otsas asunud kruntidele ei tohi ehitada rohkem kui üheksakorruselisi maju. Väljapanekul näidatud planeeringule esitasid vastuväiteid nii Linnaehitus kui Lion House. Linnaehituse juhti Kroodot ei rahuldanud see, et planeering lubab tema krundile rajada vaid kuni üheksakorruselisi maju. Veelgi ärritunumad olid Lion House’i juhid, nõudes korruseid juurde – ettevõttest mööda minnes koostatud detailplaneeringu projektis oli Lion House’i krundile tulevale hoonele ette nähtud vaid kaks korrust. Alar Kroodo vastuväite võttis Tartu linnavalitsus erinevalt Lion House’i omast arvesse ning tulevane 15-korruseline hotell sai rohelise tee. Mullu märtsis kehtestaski Tartu linnavalitsus detailplaneeringu, millest Lion House’i krunt jäeti üldse välja. Tulevase hoone asend ja kuju krundil kujunes detailplaneeringus lõppkokkuvõttes varasema arhitektuurialase ideevõistluse tulemust ignoreerides. Vangerdus Detailplaneeringu menetlemise ajal 2005. aasta juulis sai Tartu linn lisaks varem juba samasse õigusjärgselt omanikult soetatud krundile vabariigi valitsuselt veel ühe. 2005. aasta detsembris tegi Linnaehitus vangerduse, mida võib seostada raamatupidamistrikkidega. Ettevõte müüs oma kaks krunti 20. detsembril Lõunakeskuse omanike Aleg Kirsi ja Väino Põllumäe firmale Astri & AV. Vaid veidi enam kui kahe kuu pärast, 2. veebruaril, müüs Ast- ri & AV kaks krunti omakorda äsjaloodud Kvintett Kinnisvarale. Linnavalitsusega traditsiooniliselt hästi läbi saanud Kroodo ja Kase kaasasid nüüd projekti linnavoliniku ja hotelliettevõtja Verni Loodmaa. Selleks hetkeks oli olukord ettevõtjate kontrolli all: märtsis ostis Kvintett Kinnisvara samasse veel ka Paju 2 krundi ja samal kuul kehtestas linnavalitsus planeeringu, mis tõotas juba järgmisi maadevahetusi linnavalitsusega. On põnev Ili selgitustest teada saada, et Tartu linnaametnike kompetents ületab oluliselt kinnisvaraspetsialistide oma. Tsiteerin Ilit: «Krundi eripärad olid ka põhjuseks, miks kinnisvarafirmad ei olnud nõus selle 98 ruutmeetri hinda määrama – ütlesid, et nad lihtsalt ei oska. Lõpuks lähtuti maa hindamisel selles piirkonnas tehtud teistest tehingutest ja müügil olevate kruntide hindadest. Kumbki lähenemine ei ole aga konkreetse krundi hinna määramisel päris adekvaatne.» Veider, et Ili räägib hinnangutest, mida ei saadud, lükkab aga kõrvale kahe büroo hinnangud, mis linnavalitsus ometi sai. Abilinnapea viskub millegipärast turuväärtust eirava tehingu kaitsele, sellal kui iga normaalne inimene müüks krunte nii kallilt kui vähegi võimalik. Ka linnavalitsusel peaks olema kohustus teenida vara müügist õiglast hinda. Ili kõneleb ka sellest, et Kvintett Kinnisvara kandis kulutusi osaliselt linnale vahetatud Pikk 59 kinnistul varem elanikega asustatud elamu lammutamiseks ja elanikega seotud probleemide lahendamiseks, mida muidu oleks pidanud tegema linnavalitsus. Iga kinnisvarast vähegi jagav inimene on teadlik, et pärast detailplaneeringu kehtestamist sellises piirkonnas ei ole enam erilist tähtsust, kas ja milline maja on krundil. Maksab ainult maa ja ehitusõigus – antud juhul lisas ehitusõigus krundile müüja jaoks väärtust, mitte ei kahandanud seda. Ja kui keegi lammutab kusagil mõne lobudiku, siis on see tema probleem. Naljakad skeemid Ili sulg kõneleb veel: «Kui vaadata selles kvartalis 2004.–2006. aastal reaalselt tehtud tehingute hindu, on need jäänud vahemikku 1600–5000 krooni, nii et praegu kõne all oleva maatehingu hind ületas selle kvartali tehingute keskmist.» Kolme aasta keskmist?! Linnajuhtidel on veel huvitavaid hinnametoodikaid.
> Loe edasi |
