Kohal on Tartu prominentsed professorid, näiteks Sergei Issakov, Leonid Stolovit ja Larissa Volpert. Samuti kõik üheksandat aastat peetava sündmuse korraldajad: Nina Burlaka, Aleksandr Pakov, Oleg Kurnossov, Oleg Nesterenko, Aime Koger, Tamara Hristoforova ja loomulikult Ariadna Elango.
Ball algab piduliku vastuvõtuga, trepi ääri palistamas ajaloolistes kostüümides noored, ning jätkub preemia kätteandmisega mõnele teenekale vene kogukonna liikmele. Muidugi ei puudu isetegevuslikud etteasted ja tants. Külalisi on Tallinnast, Haapsalust, Sillamäelt, Pihkvast ja tänavu koguni Nini Novgorodist.Balli ristiema Ariadna Füüsikuharidusega Ariadna Elango on sündinud Eestis, täpsemalt 1937. aastal Petseris. Naerdes märgib ta, et jah, ta isa on Tsaari-Venemaalt ilmavalgust näinud 1910. aastal Revalis ehk siis Tallinnas. «Me oleme kohalikud! Ainult riigid on meist sinna ja tänna üle rännanud,» kommenteerib Ariadna, kinnitades, et üks osa Tartu vene kogukonnast ongi põlised eestimaalased. «Ärge arvake, et meie ballile on reklaami vaja meil on maja ammu lõhki,» räägib ta. «Me vajame hoopis muud. Niisugust sõnumit, mis teadustaks, et vene kogukonnast leiab palju positiivseid uudiseid.» Ariadna Elango hinnangul võib Tartus olla umbes 20 000 venekeelset elanikku. «Te imestate, et nii palju?» küsib ta vahele. «Tõesti, ei märka? Pole kuulda? Aga me oleme ju sama valgenahalised kui kõik tartlased, samasuguste hallide või sinakate silmadega, sama kasvu ja sama väljanägemisega!» Ariadna Elango oskab tuua palju näiteid selle kohta, kuidas neid algul hurjutati, et kuhu nad oma vene balliga trügivad Vanemuisesse! «Üks inimene, kes meid algusest peale aitas, oli Laine Jänes,» märgib Elango. «Tema oli siis Vanemuise kontserdimaja juht.» Nüüd on balli peamine toetaja Tartu linn. Tuge on saadud rahvastikuministri büroolt, kes aitab Pihkva külalistele tasuta viisad muretseda, ja Vene saatkonnalt, aga ka paljudelt erafirmadelt. «Tegelikult on meie ballil väga demokraatlik formaat,» räägib Ariadna Elango. «Siia võivad tulla kõik! Nii noored kui ka vanad, nii rikkad kui vaesed, ka üksikud. Te proovige leida mõnd eesti balli, kuhu keskeas naised võiksid minna ilma kavalerita!» Nataa Rostova ajal Elango meenutab, kuidas Lev Tolstoi on kirjeldanud Nataa Rostova esimest balli. «Ja sinna seadsid end ka kõik babukad ja tjotukad,» jutustab ta. «Ma usun, et vene kogukonnale sobib niisugune lihtne, rahvalik stiil. Isegi kui seal on kohal vürstid ja parunid, ei kao perekondlik mõõde kuhugi.»
Lõpuks küsib Ariadna Elango: «Mis on vene kultuur?» Ja vastab: «Minu meelest ei ole see üksi venelaste kultuur. See on paljurahvuseline kultuur, kus oma osa on juutidel, tatarlastel, sakslastel. Kui seda kultuuri millegagi võrrelda, siis näiteks Ameerika või Euroopa riikideülese kultuuriga. Seepärast on me balli nimi mitte slaavi, vaid vene ball. See sobib ka eestlastele eesti keelt kostab meie peol muide palju.»
|
