Alumiiniumkorpusega laevuke Tara Põhja-Jäämerel täidab olulist rolli alanud polaaraasta puhul käivitatud europrojektis, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade, mis Arktika keskkonnaga sünnib, nii jääkaane all vees, jääs kui ka jää kohal. Projekti Eesti-poolne eestvedaja on geograafiadotsent Jaak Jaagus.
Punane diri˛aabel, ilmasond, kannab kõrgustesse seadmed, mis mõõdavad temperatuuri, õhurõhku, niiskust, tuule kiirust ja suunda. Diri˛aablit saab lennutada kuni kahe kilomeetri kõrgusele, nii kaugele ulatub ülitugev kevlarist nöör. Eri kõrgustel mõõdetavad täpsed ilma parameetrid on väga vajalikud ilmaennustusmudelite parendamisel, Arktika piirkonnast seda laadi mõõtmisandmeid peaaegu pole.
Karmid olud Eestlaste tarvitada olev aparatuur maksis mitu miljonit krooni ja raha tuli Euroopa Liidult. Projekti lõppedes jäävad aparaadid Tartu Ülikoolile. Siin on muidugi mitmeid kuisid. Esimene on see, kas varustus ikka terveks jääb. Ohte on. Sügisel, kui Palo ja Jakobson esimest korda Tara juures käisid, pandi seadmed jääpangale, mil pikkust ja laiust sadu meetreid ja paksust kolm meetrit. Ometi lammutas sügistorm panga tükkideks. Meeskond suutis mõõteseadmed laevale tuua, kuid pooled heeliumiballoonid uppusid. Ka jääkarusid on laeva juures nähtud. Seni on nad jõudu proovinud ainult ühe täispuhutava lennukikütuse mahuti kallal. Et laev on triivides jõudnud põhjanabale üha lähemale, praeguseks vaid 400 kilomeetri kaugusele, ei ole selle pidev varustamine toidu ja kütusega võimalik. Suured varud on laevale ja laeva ümbrusesse jääle sügisel alanud triivi alguses kohale viidud. Välja arvatud vesi, mida logistilise äparduse tõttu tuleb lumest ja jääst sulatada.
Sügisel jõudsid Tartu noormehed Tarale Norrast Kirkenesist alustanud jäälõhkujaga, Palo ka naasis sellega. Jakobson lendas aga pärast nelja Taral veedetud päeva kopteriga Venemaa sadamalinna Tiksisse. Teekond mandrini kestis täistööpäeva, koptereid tangiti nii vahemaandumisel Kotelnõi saarel kui ka lihtsalt lennu ajal kopteri tagaosa täitnud kütusetünnidest.
Jää teekond ettearvamatu Praeguseks on laev kopterite lennuulatusest väljas ja uurimisbaasi jõudmiseks tuleb kasutada lennukeid. Laeval elava meeskonna ülesanne on jääle lennuväli improviseerida. Laeva meeskond on põhiosas prantslased, kapten aga pärineb ekvaatori lähedalt Mauritiuselt, kuid ta sai hakkama ka südatalvel paukunud 45-kraadise pakasega.
Esialgsete plaanide kohaselt peaks Jakobson laevalt naasma aprilli lõpus ning Palo juulis. Laev peaks jääst välja sulama 2008. aastal, kui ta juhtumisi põhjanaba ümber kümneks aastaks tiirutama ei jää.
|
