Selle nädala alguses kirjutas Tartu Postimees Aura ees tasuta parkimisaega lootnud, kuid parkimispileti kõrvale parkimise algusaega märkiva kella või sedeli asetamata jätnud ja trahvi saanud Andres Porila juhtumist. Selleks ajaks ei olnud Tartu linnajuhid midagi kuulnud sarnast teemat käsitlenud riigikohtu otsusest, mis tehti mullu 12. aprillil. Et kohtuasjaga tegelnud jurist sellest olulisest infost linnavalitsuse kolleege teavitamata jättis, nimetas linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak tõsiseks tööalaseks rikkumiseks.Korduvad aluseta trahvid Riigikohtu halduskolleegiumi oli jõudnud Arnold Treiali kaebus. Turuhoone juures parkides, kus esimene tund on tasuta, oli mees alati ostnud parkimise alguse tähistamiseks kroonise pileti. Viivistasu otsuse ehk maakeeli trahvi teinud kontrolör lähtus aga linna määrusest, mille kohaselt tasuta tunni kasutamiseks tulnuks parkimise algusaeg tähistada parkimiskellaga või kirjalikult. Pärast Treiali trahvi tühistavat võitu Tartu halduskohtus ja kaotust linnale Tartu ringkonnakohtus jõudis edasikaebus riigikohtu halduskolleegiumi ette, kes trahvi tühistas. Riigikohtu 12. aprillil tehtud otsuse järgi on parkimispilet piisav tõestamaks parkimise algusaega ja pole alust trahvida tasuta parkimisminutite kasutajaid, kes pileti kõrvale parkimiskella või sedelit pole lisanud. Pärast riigikohtu otsust on igal kuul Treiali omadega sarnastel asjaoludel trahvitud mitmeid inimesi, nagu on Postimehele öelnud Tartu linnavalitsuses tasulise parkimise küsimustega tegelev Martin Nelis. Turvafirma G4S (endine Falck) vaatas toimetuse palvel läbi jaanuari 1247 viivistasu otsust, nende seas seitse on tehtud sarnastel asjaoludel nagu Treialile, töö mahukuse tõttu jäi vastamata, kui palju on selliseid otsuseid tehtud alates läinud aasta aprillist. Kodanike ootus Riigikohtu kommunikatsioonijuht Eveli Kuklane ütles, et formaalselt ei ole riigikohtu halduskolleegiumi lahend õigusallikana siduv, kuid sisuliselt peaksid madalama astme kohtutel olema väga kaalukad põhjused seadust teistmoodi tõlgendada, kui seda on teinud kõrgema astme kohus. Küsimusele, kui siduv on riigikohtu lahend muudele isikutele ja asutustele, vastas Kuklane lakooniliselt: «Tark inimene võiks olla kursis oma töövaldkonda puudutava olulisema kohtupraktikaga.» Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm leidis, et puhtinimlikult on kindlasti iga kodaniku ootus, et riigikohtu otsus on piisav käitumisjuhis ja alus seaduste tõlgendamisel. Tartu linnasekretär Jüri Mölder nentis, et võiks leida mitmeid õigustusi, miks Tartu on senist praktikat jätkanud, kuid neid õigustusi võib pidada otsituiks. Olnuks ta riigikohtu otsusest teadlik, oleks määrust ammu muudetud. Rein Haak rääkis, et riigikohtu lahend oli antud vana parkimismääruse peale, kuid kõnealuses küsimuses ei ole põhimõte ka uues muutunud. «Tegelikult on nii, et kui on riigikohtu lahend, siis peame selle järgi painduma, muud võimalust ei ole,» ütles ta. «Osakonna juriidiline teenistus oleks pidanud algatama määruse sõnastuse muutmise kohe, kui kohtulahend tuli.» Haagi sõnul tuleb määruse muudatus esimesel võimalusel volikokku saata ja selles sätestada, et ka ainult parkimispiletist piisab parkimise alguse tähistamiseks. Kell või sedel oleksid vajalikud juhul, kui pargitakse lühemat aega, mille puhul parkimistasu maksta pole vaja ja seega ei saa ka piletit. Linn uurib praegu võimalusi seadistada parkimisautomaate ümber nii, et need arvutaksid tasuta 15 või 60 minutit makstud ajale juurde. Turvafirmale annab linn seniks korralduse kõik analoogsed juhtumid case by case läbi kaaluda. Mölder ütles, et linnavalitsus selgitab ka isikute arvu, kes on pärast riigikohtu otsust analoogsetel asjaoludel trahvi saanud, ja arutab, kas neile inimestele trahviraha kompenseeritakse. Riigikohtu seisukoht • « [Riigikohtu halduskolleegium] peab õigeks liiklusseaduse § 50' lg 4 tõlgendamist viisil, et ka siis, kui isik parkimise alustamisel on ostnud üksnes parkimispileti, sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta parkimise aega. Õiguslikult ei oma tähendust, kas nimetatud tasuta parkimisaeg hakkab kulgema parkimise algusest või järgneb see tasulisele parkimisajale. Tartu linnavolikogu 17. veebruari 2003. a parkimistasu määruse nr 17 punkti 4.3 kirjeldab situatsiooni, kus isik on ostnud parkimispileti ning lisaks märgib parkimiskellaga või eraldi paberil parkimise algusaja. /.../ Nimetatud määruse põhiseaduspärasel tõlgendamisel tuleb eeldada, et see määrus kooskõlas liiklusseadusega ei välista tasuta parkimise õigust ka juhul, kui parkimise algus on fikseeritud üksnes parkimispiletiga.» Allikas: Riigi Teataja |
Kõik tänased
