| Vaneminspektorist auto omanik tunnistas otsasõitu abipolitseinikule ning ta on vabastatud ametist. Postimehe andmetel on tegemist staažika Lõuna prefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vaneminspektori Kalle Kolkiga.Uurimine on üle antud politseiameti politseikontrolli osakonnale. Otsalt vabandas ohvri ees
«Mis tahes inimest, seda enam abipolitseinikku, kes meid meie töös abistab, hindame väga kõrgelt,» ütles Lõuna prefektuuri prefekt Aivar Otsalt. «Selline tegu meie töötaja poolt on asjaolusid arvestades eriti raske ja jõhker.» Otsalt käis täna hommikul abipolitseiniku ees prefektuuri nimel vabandamas. «Abipolitseinik Hendrik Siht suhtus olukorda mõistvalt ja avaldas arvamust, et jätkab vaatamata juhtunule abipolitseinikuna,» teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Marge Kohtla täna. Pühapäeval selgitas Lõuna prefektuur välja sõiduauto Volvo 850, mille juht sõitis reede hilisõhtul Tartus Vahi tänaval otsa abipolitseinikule, kes sai õnnetuses raskelt vigastada. Menetlus jätkub leebema paragrahvi alusel
Juhtunu uurimiseks on politsei alustanud kriminaalmenetlust. Vaneminspektorile on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui inimesele on tekitatud raske tervisekahjustus. Esialgu algatati uurimismenetlus tapmiskatse paragrahvi alusel, sest politseil oli alust arvata, et otsasõit oli sihilik. Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kretel Tamm ütles Postimehele, et kahtlustatava ütluste sisu ei ole võimalik käesolevas menetluse staadiumis kommenteerida. «Kriminaalmenetlust alustatakse kuriteole viitava teabe alusel. See esialgne informatsioon on väga napp ja sageli määratletakse kuritegu esialgu kõige raskema võimaliku asjassepuutuva karistusseadustiku paragrahvi järgi,» põhjendas prokurör menetluse aluseks oleva paragrahvi muutmist. Prokuröri sõnul on tavaline, et tõendite kogunedes ja asjaolude selgudes kuriteo kvalifikatsioon, milles isikut kahtlustatakse, muutub. «Tõendite kogumise eesmärk ongi võimalikult täpselt välja selgitada, millise karistusseadustikus märgitud kuriteoga ikkagi on tegemist.» Süüdimõistmise korral on võimalik mõista kuni viieaastane vanglakaristus. Loe pikemalt homsest Postimehest! Toimetasid Nils Niitra, Tartu Postimees
Martti Kass, Postimees.ee |
Kõik tänased
