Praegu aitab ühesuunalise Laia tänava lõpus jalakäijaid üle Emajõe raudsild, mis võidakse lähiaastatel mujale transportida. Raudsilla asemele plaanib raad ehitada autosilla, mis muudaks Laia tänava kahesuunaliseks.

Abilinnapea Hannes Astoki kinnitusel olid kaalumisel ka muud variandid. Näiteks arutati võimalust muuta nii olemasolev Kroonuaia kui ka rajatav Vabaduse tänava autosild ühesuunaliseks.

Pärast üheksa lahenduse läbiarutamist jõudis raad otsusele, et mõistlik on projekteerida mõlemad sillad siiski kahesuunalisena. Sellest tulenevalt on aga parima liikluslahenduse saamiseks vaja kahesuunaliseks muuta ka Lai tänav.

«Lai tänav on varem kahesuunaline olnud,» nentis Astok. «Kuid enne otsuse lõplikku kinnitamist peame veel uurima, kuidas suurem autode hulk tänavat mõjutaks.»

Lisaks tuleks Laiale tänavale paigaldada uus asfalt ja vajadusel ehitada ka korralik aluspõhi, mis aitaks vähendada liiklusmüra ja vibratsiooni.

Kahesuunaliseks muutmisel Laia tänavat laiendama ei peaks, küll aga keelataks sellel tänaval parkimine.

«Õnneks pole Laial tänaval väga tähtsaid asutusi, kus inimesed sageli käivad,» sõnas Astok. «Kui parkimisvajadus tekib, võime autosid ehk rattaga kõnniteele lubada.»

Kroonuaia tänavale ei too planeeritav autosild ja uus ristmik kaasa mingeid muutusi, eskiisprojekti põhjal jääb liikluskorraldus seal samaks.

Küll aga kavatseb raad rekonstrueerida ja paigaldada foori Jakobi mäe ristmikule, kus kohtuvad Kroonuaia, Tähtvere, Jakobi ja Baeri tänav.

Tööd kahes etapis

Abilinnapea Astoki arvates võib töid vaadelda kahes etapis. Esiteks tuleks korrastada Lai tänav. Kui seal on kõik joonde saanud, võib ristmiku valmis ehitada ja Laia tänava liiklusskeemi ilma sillatagi kahesuunaliseks muuta.

Laia tänava töödega samaaegselt korrastatakse ka Jakobi mäe ristmik. Kokku kuluks nendele töödele umbkaudu seitse miljonit krooni.

Teine etapp on seotud sillaga. Kõigepealt peab raad valima ühe viiest ASi K-Most pakutud sillakonstruktsiooni skeemist, mille ehitushinnad jäävad vahemikku 21–26 miljonit krooni, lisanduvad veel mitmed kulutused.

Seejärel tuleb tellida silla ehitamiseks vajalik tehniline projekt, mis valmiks järgmise aasta keskpaigaks. Pärast projekti valmimist saab linnavalitsus korraldada riigihanke silla ehitamiseks.

«Ehitushange võib toimuda juba 2006. aastal, kuid 2007. aastal kindlasti,» lubas Astok.

Tema hinnangul võiks Vabaduse tänava autosild valmida 2008. aasta lõpuks.

Esialgu pole veel otsustatud, mida tehakse praeguse raudsillaga. See võidakse ümber tõsta Marja-Lubja tänava sihile, kuhu on planeeritud uus jalakäijate sild.

Silla demonteerimine, transport ja monteerimine läheb maksma umbes 7 miljonit krooni, lisanduksid veel näiteks kalda tugimüüride, mullete ja heakorratöödega seotud kulutused.

«Peame tõsiselt kaaluma, kas see sild uude kohta ka sobib,» sõnas Astok. «Me võime ta küll roheliseks või kollasetäpiliseks värvida, kuid ehk sobib seal jalakäijate sillaks hoopis midagi uut ja edevamat.»

Teist kohta pole

Ühtegi teist kohta, kus raudsild võiks inimesi Emajõe ühelt kaldalt teisele aidata, Tartus Astoki sõnul pole. Mujale on planeeritud suured autosillad.

«Metalli hind on ju kallis, müüme silla ehk lihtsalt maha,» naljatles Astok.

Praeguse raudsilla asukohas olnud ajalooline Vabaduse autosild hävis Teise maailmasõja ajal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5