Tollistatistika andmeil viidi Eestist eelmise aasta jooksul välismaale üle 12 000 uhiuue sõiduauto. Eestisse imporditi aga kokku ligi 30.000 uut sõiduautot. Eesti oma siseturu müügimaht on umbes 16.000 autot aastas.

Rahas teeb see vähemalt 4 miljardi kroonise transiidivoo ja 2 miljardi kroonise ekspordimahu, samas suurusjärgus viiakse Eestist välja näiteks elusloomi, liha, kala, piima, mune, mett ja muid loomseid tooteid kokku.

Enim autosid ehk 8894 tükki toodi eelmisel aastal Eestisse Soomest, seal asuvad siinse regiooni jaoks mõeldud suured niinimetatud hulgilaod. Mõistetav on ka suur eksport Lätti-Leetu, sest paljuski varustatakse lõunanaabrite automüüjaid Eesti kaudu, kuid tollistatistikas avaldub aga anomaalia, mida ei oska või ei taha kommenteerida ükski Eesti autokaupmees.

Nimelt Eestisse tulevad tuhanded sõiduautod Venemaalt. Seda enam, et Eestis müüdi Vene autosid möödunud aastal vaid 387 tükki. Tollistatistika andmetel saabus mullu idanaabri juurest Eestisse 6655 autot. Peaaegu sama palju ehk 5741 autot viidi omakorda Venemaale.

Ainus võimalus, et tegemist on Vene autotehaste osalisel või täielikul teadmisel toimuva «autoliigutamisega», mille eesmärk võib olla näiteks ekspordi- ja koduturu hinnavahe ärakasutamine. Sellele vihjavad automüüjad, seda kinnitab kaudselt ka Eesti Raudtee. «Peamiselt oli tegemist VAZ-tüüpi sõiduautodega ning põhiliselt töötame selles valdkonnas 3–4 kliendiga,» ütles Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koff.

Eesti Raudtee abil toodi mullu Venemaalt üle 5000 uue sõiduauto ja sinna viidi peaaegu sama palju.

Venemaa autotehase AvtoVaz esindaja AS Lada Eesti turundusjuhi Indrek Jakobsoni hinnangul võib aga tegemist olla autodega, mis mõeldud Venemaa siseturule, kuid ilmselt on kellelgi avanenud võimalus ülisoodsatel tingimustel (ekspordihinnaga) autod tehasest kätte saada, need korraks Eestisse vedada ja hiljem Venemaale tagasi viia.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5