Eesti maaülikool avas hiljuti Kreutzwaldi 56 tehnikamaja katusel ilmajaama ning tegi nii jooksvad ilmaandmed kui ka enda toodetava päikese- ja tuuleenergia andmed internetis kättesaadavaks.
Eesti maaülikool tegi veel ühe ilmajaama
7. veebruar 2014, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ennelõunal, kui päike paistis, kuid oli looritatud kerge pilveuduga, näitas tehnikamaja digitaalelektroonika labori inverteri ekraan 450-vatist päikseenergia tootmise hetkevõimsust. Võrreldes suvise tipptootlusega andsid kümme 1,6-ruutmeetrist päikesepaneeli üle viie korra vähem elektrienergiat.
Tehnikamaja katusele oktoobris püstitatud tuulegeneraatori labad seisid aga päris paigal. Ainult tuuliku saba pööras end aeg-ajalt pikaldaselt päri- või vastupäeva.
«Tuule kiiruseks mõõdab tuulemõõtja küll 1,8 meetrit sekundis, aga see veel tuulekülma mõõtmisel arvesse ei lähe,» selgitas maaülikooli tehnikainstituudi professor Andres Annuk, miks olid tavaline külm ja tuulekülm tol hetkel mõlemad –6,2 kraadi.
Põhjalik andmestik
Lisaks reaalajas toodetavale päikse- ja tuuleenergia kogusele tegi maaülikool veebilehel energia.emu.ee hiljuti kõigile kättesaadavaks ilmaandmed.
Peale esmatarbeteabe, nagu õhutemperatuur ja tuule kiirus, on hetkega kättesaadav info UV-kiirguse ja üldise päikesekiirguse taseme kohta ning loomulikult õhuniiskuse ja -rõhu näitajad.
Aadressilt energia.emu.ee/weather/ saab aga lugeda kokku enam kui kolmkümmend spetsiifilisemat parameetrit. Näiteks saab teada, et jaanuaris on olnud maaülikooli peahoone kandis 28,8 millimeetrit sademeid, et eile öösel kell 2.52 langes õhutemperatuur seal 9,2 miinuskraadini ja öösel kell 2.59 oli tuulekülma –15,1 kraadi.
Nii taastuvenergia tootmine kui ka ilmaandmete kogumine käib Kreutzwaldi 56 õppehoone katusel.
Ilmajaama mast, mille tipus troonib üks kahest tuulemõõtjast, paikneb ligi 25 meetri kõrgusel maapinnast.
«Üks ühele meie andmeid ilmateenistuse andmetega muidugi võrrelda ei saa, sest meie ilmajaam ei paikne standardtingimustes,» nentis energiakasutuse eriala magistrant Jaanus Uiga. «Aga ligilähedaselt saab inimene siiski aimu, mis ilm on siin kandis.»
Päikesepaneelid paigaldati Kreutzwaldi 56 tehnikamaja katusele eelmise aasta augustis, läinud kevadel aga seati üles juba teine päikesekiirgusest toituv sooja vee kollektor. Sügisel said üles kõik ilmajaama seadmed.
Kõik see kuulub maaülikooli digitaalelektroonika labori alla, mille põhirahastaja on olnud Euroopa regionaalarengu fond.
Maaülikooli energiakasutuse eriala tudengite üks ülesandeid on kohalike taastuvenergia allikate varal selgitada, kui tasuv on tarvitada kogu see energia ära kohapeal võrreldes selle teoreetilise müümisega üldisesse elektrivõrku.
Enegia kulub kohapeal
Maaülikooli taastuvenergia allikaist voolab küll kogu energia algusest peale samasse majja, sest üle midagi ei jää. Isegi tehnikamaja minimaalne energiatarve on kolm korda suurem kui päikesepaneelide, tuulegeneraatori ja sooja vee kollektori maksimaalne summaarne energiatootlikkus.
Veel püüavad tudengid selgitada, kas ja kui palju on võimalik juhtida tehnikamaja rahva tarbimist selle järgi, kui kõvasti puhub tuul ja paistab päike ehk toodetakse taastuvenergiat.
Professor Andres Annuk arvas, et esimesed bakalaureusetööd võiksid digitaalelektroonika labori ilmavaatlusseadmete ja taastuvenergia seadmete abil valmida 2015. aasta kevadel.