Neljapäeval istungit pidanud Tartu Ülikooli kuratoorium peab ülikooli juhtimisstruktuuri muudatusi möödapääsmatuks. Ühiselt leiti, et edasise arengu vältimatuks eelduseks on ülikooli juhtimise parem sidumine ühiskonnaga. Samuti vajab kuratooriumi hinnangul selgemat määratlemist Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli roll.
Tartu Ülikooli kuratooriumi esimehe vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul on ülikooli juhtimise kaasajastamine ning väliste partnerite sisuline kaasamine ülikooli tegevusse täna kriitilise tähtsusega. «Ümbritsev keskkond on täna muutumas kiiremini kui kunagi varem, mis on pannud ka Eesti ülikoolid senisest teravamasse konkurentsi kogu siinses regioonis,» ütles Raidla Tartu Ülikooli pressiesindaja vahendusel.
Raidla hinnangul on ülikoolide valmisolek ning soov muudatustele reageerida saamas üheks peamiseks võtmeküsimuseks nende arengus.
Kuratoorium toetab selgelt väliste liikmete kaasamist ülikooli kõrgeimasse otsustuskogusse, kus kavandatava 11-liikmelise nõukogu koosseisust viis liiget oleksid väljastpoolt ülikooli ning kuhu ei kuuluks ühtegi poliitikut. Viis liiget oleksid ülikooli liikmeskonnast, sealhulgas üks üliõpilane. Kümme liiget ühiselt valiksid täiendavalt nõukogu esimehe väljastpoolt ülikooli.
Rektor valitakse omakorda nõukogu poolt vähemalt kaheksa liikme poolthäälega, nõukogule esitatud kandidaatide seast. Ülikooli senatile antakse rektori valimise küsimuses veto õigus.
«Ainult sellisel juhul muutuks ülikool avatumaks ning arvestaks ka sisuliselt, mitte formaalselt väliste liikmetega otsuste tegemisel. Vastasel juhul kestavad edasi partnerite kaasamise mängud ning strateegilised, ent sageli valusad otsused jäävad vastu võtmata,» selgitas Raidla ning rõhutas eraldi, et väliste liikmete näol ei räägi keegi poliitikutest, vaid ühiskonna arvamusliidritest ja spetsialistidest erinevates eluvaldkondades.
Raidla sõnul viitas muudatuste vajadusele kriitiliselt ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 6. mail Tallinnas arengufoorumil peetud kõnes.
President märkis, et Eesti ülikooliharidus pole konkurentsivõimeline, kui ta harrastab protektsionismi ja pelgab konkurentsi. «On see kriitikavaba takerdumine ühte kunagisse edumudelisse, mille väärtus siirdejärgsel ajastul üha kahaneb? Kui vaadata reaktsioone ettepanekutele ülikooli juhtimise reformimiseks, siis näeme vaid eitust ja kaitsekraavidest tulistamist, mitte aga probleemide olemasolu tunnistamist ja kaasamõtlemist,» seisab kirjas presidendi kõnes.
Teise põhimõttelise seisukohana toetati ühiselt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rolli selgemat määratlemist, et ühiselt paremini mõista rahvusülikooli staatusega kaasnevaid ülesandeid. Rahvusülikooli nimetus on ka täna kehtivas Tartu Ülikooli seaduses, ent sellega kaasnevad rollid on jäänud lahti kirjutamata.
Kuratooriumi istung lõppes tõdemusega, et kõige enam võidab plaanitavatest muudatustest täna ülikool ise, kui tal jätkub piisavalt avarat ja enesekriitilist pilku enda tegevusele.