Tartu Postimehe 27. jaanuari artiklis «Raie muutis Elva matkaraja laiaks suusakoridoriks» ei kajastanud teksti autor Martin Pau ühe asjaosalise, maa omanikku esindava RMK Tartumaa metskonna seisukohti. Toon alljärgnevalt välja olulisemad artiklis käsitlemata faktid.
RMK Tartumaa metskond on sõlminud SA Tartumaa Tervisespordikeskusega pikaajalise maarendilepingu suusaraja rekonstrueerimiseks ja kasutamiseks Rõngu vallas paikneval metskonna kinnistul.
Suusaradade rekonstrueerimiseks tellis Tartumaa tervisespordikeskus tööprojekti, mis on kinnitatud seadusega sätestatud ametites, samuti on kaasanud teadaolevad huvirühmad. Niinimetatud väeraja huvirühmast ei olnud asjaosalised kahjuks teadlikud, ka mitte RMK Elva piirkonna kohalikud töötajad.
Kinnitatud projekti alusel on RMK teinud suusaradade alal raadamise ja sanitaarraie. Raiutud on surnud ja haiged puud ning teise rinde kuused, mis takistavad lume langemist suusarajale. Lisaks on ohutuse eesmärgil raiutud üksikud viltused männid ja jalal kuivanud kased. Iga puu raiet kaaluti eraldi ning projekti ettevalmistus kestis umbes kaks aastat.
Tartumaa tervisespordikeskuse on loonud Elva linn ja Rõngu vald, kellele kohalik rahvas on andnud mandaadi korraldada kogukonna tahtest lähtuvat poliitikat. Kohalikud omavalitsused on kõnealusel juhul realiseerinud kohaliku rahva enamuse tahte luua Elva linna kodanikele ja külalistele võimalused sportida: suvel joosta ja kõndida ning talvel suusatada.
Väeraja rajajatel (Mariina Tiidoril, Kaja Silberil ja teistel artiklis toodud kodanikel) puudub praegu õiguslik alus ja sellest tulenevad õiguslikud ootused RMK kinnistu kasutamiseks, kuigi nende soovid võivad olla väga üllad.
Eelnimetatud kodanikud ei ole kunagi pöördunud maaomaniku esindaja RMK Tartumaa metskonna poole sooviga paigaldada metsakinnistule puuskulptuure ega korraldada metskonna kinnistul muid maaomanikuga kooskõlastamist vajavaid tegevusi.
Meile teadmata huvirühm on käitunud samal RMK kinnistul ebaadekvaatselt, takistades maaomaniku tegevust tööde korraldamisel.
On levinud praktika, et märgates mingile huvirühmale olulises kohas majandustegevust, teavitatakse sellest metskonda või kohalikku omavalitsust. Kahjuks praegusel juhul nii ei käitutud. Raja raiega ei olnud kiiret, töö oleks saanud seisata ja huvirühma ettepanekuid arutada ning võimaluse korral nendega arvestada.
RMK teeb koostööd kõigi huvirühmadega, kes soovivad riigimetsamaal harrastada erinevaid tegevusi, korraldada üritusi või siis paigaldada koormatisi.
Oodatud on ka väeraja rajajad oma mõtete ja soovidega.