Uue aasta toovad kappavad hobused

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolm kokku liidetud suurt jääplokki muutusid eile õhtuks kunstnike vinguvate saagide all hobust ja varssa meenutavaks skulptuuriks. Taies jõuab Raekoja platsile hobuseaasta alguse puhul jaanuari viimasel päeval.

Hiina kalendri järgi algab 31. jaanuaril sinise puuhobuse või rohelise hobuse aasta. Sealses kultuuris sümboliseerib hobune õilsust ja kiirust, aga ka visadust ja kirge. Seda kõike tahavad kolm Tartu kõrgema kunstikooli tudengit – Mari Hiiemäe, Kahrut Vilbaste ja Uno-Tanel Kalle – taiesega ka edasi anda.

Destilleeritud veest

Kaks päeva tegelesid tudengid Turu tänava külmhoones kolme suure jääploki kokkuliitmisega.

Suure hobuse ja varsa kõrvuti kujutisi hakkasid nad välja saagima teisipäeval ning eile õhtupoolikul asuti jääd juba ettevaatlikult lihvima.

«Nädalavahetusel on külmhoone suletud, seega mõni päev on veel jäänud,» rääkis Mari Hiiemäe kiiresti lähenevast tähtajast. Järgnevatel päevadel lähevad kasutusse juba jääpeitlid. Tööriistad on noortel kunstnikel kõik olemas, sest hobuseskulptuur pole sugugi nende esimene sellelaadne taies.

Äsja saabus Hiiemäe Norrast jääskulptuuride festivalilt. Ka Pärnu jääsümpoosionil on ta korduvalt osalenud.

Taiese materjal on pärit Lätist, kus seda toodetakse kunstlikes tingimustes. Et kuju oleks hiljem võimalikult läbipaistev, teevad lätlased jääd destilleeritud veest.

Ka kõik tööriistad peavad olema võimalikult puhtad, sest jää peal on hiljem mustus väga hästi näha. Nii ei kõlba jää-skulptuuride tegemiseks näiteks mootorsaag, sest heitgaasid ja ketiõli annavad jääle vale läike.

Kunstnike kinnitusel anti neile motiivi valimiseks üsna vabad käed. «Peaasi, et oleks hobune ja et oleks ilus,» selgitas Hiiemäe.

Kavandi autor Kahrut Vilbaste ütles, et esitas linnakunstnikule joonistatud kavandi kappavatest hobustest, ning kui saabus nõusolek, võiski tööd alustada.

Materjali töödeldes tuleb arvestada, mida hapra jääga üldse teha saab. Rasket taiest ei saa panna toetuma peenikestele jalgadele. Reljeefsete figuuride alla tuleb jätta piisavalt toetuspinda.

Ka fotorealismi pole mõtet jääskulptuurilt otsida ja ükski talunik ei tunne figuurides ära oma looma, kõneles Mari Hiiemäe.

Kolm tonni

Tartu linnakunstniku Tiit Kaunissaare sõnul on tänavune jääskulptuur üsna kogukas ning hinges on väike hirm, kas tõstuk seda paika vinnates ka vastu peab. Taiese valmistamiseks kulub kolm tonni jääd. Kuju on kavas paigaldada juba tuttavale alusele. Ka selle alla tulev valguslahendus on juba mõni aasta vastu pidanud ja läheb taas kasutusse.

Skulptuuri lõplik maksumus peaks Kaunissaare kinnitusel jääma 2500–3000 euro vahele. Linnakunstniku sõnutsi on jää hind kogusummast umbes kaks kolmandikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles