Aastates naine vääratas bussi astudes, jalast kohe nagu purskas verd. Kas teil on midagi haavale panna, küsis kannatanu kaasa bussijuhilt. Ei, ei ole midagi, kostis juht ja sõitis liinile. Tohoh, kas Tartu linnaliinibussides tõesti pole esmaabivahendeid?!
«Naisel jalg libises bussi astudes, ta kukkus säärega vastu astme serva,» meenutas abikaasaga novembri viimastel päevadel Ringtee peatuses juhtunud õnnetust pensionipõlve pidav Erdman, kes ei soovinud oma perekonnanime ajalehes avaldada. «Sääreluul on nahk ju väga õhuke, kohe hakkas kõvasti verd tulema, jooksma, mingi soon läks katki.»
Mees aitas naise peatusse istuma ja küsis bussijuhilt, kas tal on midagi haavale panna. «Bussijuht ütles mulle, et tal pole midagi, ja sõitis ära,» rääkis Erdman. «Peatuses oli üks naine, kes kutsus kiirabi. Siis tuli peatuses seisnud teine bussijuht ja tõi meile majapidamispaberit. Tema ütles kah, et muud ei ole anda.»
Kui kiirabi kohale jõudis, oli eakas naine juba minestamise serval ja peatus verd täis. Traumapunktis tehti kannatanule mitu õmblust.
Ei ole õigustust
Õnnetusest toibunud abikaasad bussijuhti ei süüdista. «Uus Ringtee peatus on halvasti ehitatud, suured bussid ei saa seal hästi peatuse juurde välja keerata, bussi astumiseks tuleb pikk samm võtta,» rääkis Erdman. «Naisel on põlv kah haige ja nii see juhtuski. Aga see on küll väga imelik, et bussides pole esmaabivahendeid. Verd tuli palju ja meil polnud sellele ju midagi peale panna.»
Ühissõidukites peavad esmaabivahendid olema ja need peavad asuma juhile kättesaadavas kohas, kinnitas aga maanteeameti ülevaatuse talituse ekspert Ahto Ilves. Vähe sellest, liiklusseaduse § 169 järgi peab juht kannatanuga liiklusõnnetuse korral teavitama häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt ning andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires.
«Juhil ei ole inimese hätta jätmisel mingit õigustust, näiteks et keegi juba kutsus abi või et buss jääb graafikust maha,» toonitas Ilves. «Juht peab kannatanule abi kutsuma ja esmaabi andma, sest kõik sõidukijuhid on seda õppinud.»
Tartu linnaliinidel sõitvates Sebe bussides on esmaabivahendid täiesti olemas ja Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste näitas need eile ette.
«Kuulen sellest juhtumist esimest korda, ma ei tea seda bussijuhti, kellel see lugu juhtus,» ütles ta. «Ühest küljest oli see õnnetu juhus. Aga teisalt oleks pidanud bussijuht kindlasti kiirabi kutsuma ja inimest aitama, kuigi see naine sai viga peatuses, mitte sõidu ajal.»
Tuleb jälle rääkida
Tõsiasi on aga see, et kaks bussijuhti ütlesid Erdmanile, et neil pole esmaabivahendeid.
«Kahtlustan, et juht ei reageerinud õigesti,» märkis Üllar Kaljuste. «Iga päev ei lähe esmaabivahendeid ju vaja, ehk ta ei teadnud, kus need asuvad. Oleme juhtidele rääkinud, et õnnetuse korral pole graafik enam oluline, buss tuleb seisma jätta ning bussijuht peab kannatanu üle andma kiirabile. Peame selle teema juhtidega jälle üle rääkima.»
Vastu bussi astet kukkunud naine käib aga ikka iga päev oma jalga sidumas, haav paraneb visalt.
Esmaabivahendid
Ühissõidukis peab olema
• steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga (2 tk),
• eri mõõdus steriilsed haavatampoonid (4 pakki),
• kahes laiuses rullside (2 tk),
• eri suuruses plaastrid (vähemalt 12 tk),
• desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks (vähemalt 6 tk),
• kinnitusplaaster (1 rull),
• vähemalt 10 cm lai rõhkside,
• kaitsekindad (2 paari),
• kolmnurkrätik,
• käärid või turvalõikur,
• kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks,
• isekinnituv kaelalahas,
• alumiiniumkihiga soojendustekk,
• vähemalt 30 cm lai elastne võrkside jalale ja peale,
• esmaabivahendite kasutusjuhend,
• esmaabi andmise juhend.
Allikas: sotsiaalministri määrus «Esmaabi korraldus ettevõttes», 1.6.2002