Maaülikoolis tulevad vastuvõtukatsed

Kristi Karro
, Tartu ülikooli ajakirjanduse magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool Foto: Sille Annuk

Kuna sellest aastast on kohustuslik sooritada riigieksam vaid eesti keeles, matemaatikas ning võõrkeeles, korraldab maaülikool mõnele õppekavale esimest korda vastuvõtukatsed.

Eesti maaülikooli (EMÜ) peaspetsialist Eda Aitsen rääkis, et tänavu suvel tuleb kõikidele õppekavadele kandideerides esitada eesti keele ja matemaatika riigieksami tulemus ning gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne.

Varem lõpetanud võivad kitsa matemaatika riigieksami asemel esitada parema tulemusega riigieksami.

Ühe uuendusena on EMÜ võtnud kasutusele vastuvõtukatsed.

Näiteks veterinaarmeditsiinis tuleb Aitseni sõnul läbida kaheosaline eksam keemias ja bioloogias, keskkonna planeerimises ja maastikukujunduses aga joonistamisproov ning vestlus. Tehnika- ja inseneriõppekavad nõuavad laia matemaatika riigieksami tulemust, kuid ülikooli juures on võimalik teha matemaatika vastuvõtukatse, kui laia riigieksamit pole sooritatud. Mullused matemaatika riigieksamid lähevad arvesse laiana.

Eda Aitsen rääkis, et sellest suvest saab soodustingimustel ülikooli kandideerida rohkem sisseastujaid. Näiteks eestisisestel gümnaasiumiastme geograafia, bioloogia, keemia, matemaatika või füüsika olümpiaadi lõppvoorus või siis rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õpilased.

Kuld- või hõbemedaliga sisseastuja saab Aitseni sõnul viis lisapunkti, kui ta kandideerib veterinaarmeditsiini või tehnika- ja inseneriõppekavadele.

Teistel õppekavadel tagab kuld- või hõbemedal kohe sissepääsu EMÜ-sse. Kolm lisapunkti saavad paljudele õppekavadele kandideerides EMÜ looduskooli lõpetanud õpilased.

Aitsen lausus, et varasem süsteem, kus arvestati ainult riigieksameid, survestab gümnaasiumiõpilast tegema oma erialavaliku võimalikult vara.

«Näiteks veterinaarmeditsiin on spetsiifiline valdkond, kus on vajadus kontrollida bioloogia- ja keemiateadmisi, ja need huvid pidid olema õpilasel varakult teada,» ütles ta. «Võimalus, et ta otsustab pärast gümnaasiumi lõpetamist, et soovib õppida loomaarstiks ja saab siis sooritada vastuvõtukatse, annab talle rohkem vabadust oma tulevikku plaanida. Nii saab rahulikumalt keskenduda gümnaasiumi lõpetamisele.»

Aitsen rääkis, et vastuvõtutingimuste ümberkorraldamisega on ülikoolil sisseastumise ettevalmistamisega rohkem tööd.

«Mina isiklikult aga näen väga positiivsena seda, et ülikoolide koostöö on tihenenud – näiteks tuleb omavahel arutada, mismoodi arvestada uusi riigieksameid konkursitingimustes,» rääkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles