Kesklinna lastekeskus lahkub veebruari alguses oma praegusest hoonest, sest ehituseksperdid tunnistasid maja varisemisohtlikuks. Lasteaia uueks asukohaks valis linn Ülenurme vallas asuva kunagise maaülikooli õppehoone.
Lapsed kolivad Tartu varisemisohtlikust lasteaiast linna serva
7. jaanuar 2014, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Tiia Teppani sõnul kaaluti asendusruumideks ka mitut muud kohta. Teiste hulgas Tähe tänava alguses olevat endist Tartu ülikooli füüsikahoonet ja Tiigi tänava õppehoonet. Kõige terviklikum lahendus leiti aga linna ja Ülenurme valla piirile jäävas Eerika tee 1 hoones.
«Võib öelda, et see oli õnnelike juhuste kokkusattumus, sest maja oligi arendajal juba lasteaiaks ümber ehitatud,» sõnas ta. Kolmest korpusest koosneva hoone omanik on Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav, kes ostis selle möödunud aastal. Lasteaiaks on mõeldud hoonest üks korpus.
Teppani sõnul on Eerika tee maja käidud mitu korda linnavarade osakonna ja tervisekaitse spetsialistidega vaatamas ning on jõutud otsusele, et sealsed ruumid saab teha lasteaia nõuetele vastavaks.
«Seal on olemas ka 2000 ruutmeetrit aiaga piiratud õueala ning Eerika maja poolt on algusest peale olnud ka lasteaia direktor,» kinnitas ta.
Kuidas suhtuvad lasteaia uude asukohta aga lapsevanemad, soovitas Teppan küsida direktorilt. «Jah, ma saan aru, et see on paljudele tülikas, aga õnnetus ei hüüa tulles. Mida kiiremini saame lapsed ümber paigutada, seda kiiremini saame alustada remonti,» sõnas ta.
Logistikaprobleem
Lastekeskuse direktori Ingrid Saarna sõnul on lapsevanemate hulgas nii ja naa arvamusi. Kindel on aga see, et möödunud aasta lõpus rühmades korraldatud küsitluse järgi vajaks pärast kolimist kolmandik vanematest transporti. Lastekeskuses käib praegu 120 last.
«Logistiliselt on see veidikene kaugel, aga see on ületatav,» arvas ta. «Minu meelest on see väga hea valik, sest kogu maja läheb koos. Lapsed ja kollektiiv jäävad kokku.»
Lasteaia hoolekogusse kuuluv Ivo Volt arvas aga, et uus asukoht on logistiliselt keeruline.
«Muidugi on hea, kui lasteaed on ühes kohas, aga transpordiküsimus tekib küll. Lapsevanemad on lapsele lasteaiakohta valides arvestanud ju sellega, et see oleks logistiliselt sobiv. Nüüd aga tõstetakse see lihtsalt linna teise serva. Loomulikult see paljudele ei sobi,» rääkis ta.
Eile hommikul saatis Volt ka hoolekogu listi kirja ning tõstatas transpordiküsimuse. «Kui isegi ühistranspordiga minna, siis tuleb paljudel vahepeal ümber istuda. Ka koolibussivariant ei tule vist kõne alla, sest last ei saa ju üksi sinna panna,» arutles ta.
Ivo Volt jõudis järeldusele, et ainuke võimalus ongi viia laps lasteaeda autoga või taksoga.
Laps teise lasteaeda
Abilinnapea kinnitusel pole võimalikku bussiliini arutatud. «See on väga huvitav lähenemine ... Ma saan aru, et kõik tahaks omale eraldi liini, aga kõiki soove pole võimalik rahuldada,» lausus Teppan. Neile, kellele uus asukoht üldse ei sobi, pakkus ta välja, et nad võiksid otsida koha mõnes teises linna lasteaias.
«Minule teadaolevalt on 4–7-aastastele lastele munitsipaallasteaedades umbes 80 vaba kohta ja linna lasteaedade peaspetsialistidelt võib hakata küsima, kus need vabad kohad on,» rääkis ta.
Lasteaia kolimine on plaanitud 1. veebruarile, kuid täpne aeg sõltub sellest, kui kiiresti jõuab hoone omanik ruumid täiesti korda teha. OÜ ICO Park haldusjuht Alar Süüden kinnitas, et nelja nädalaga on ruumid valmis ja selle taha kolimine ei jää.
Küll on hoone omaniku soov, et leping sõlmitaks vähemalt viieks aastaks. «Muidu pole meie jaoks sellisel investeeringul mõtet,» lausus Süüden.
Tiia Teppani sõnul on linn sellega arvestanud. «Lastekeskus vajab neid ruume üheks aastaks, aga linnal on kavas teha Rukkilille lasteaiale juurdeehitis ja ka seal on ehituse ajaks vaja asenduspindu. Pärast seda leevendame nende ruumidega kolme aasta jooksul lasteaiakohtade puudust,» lausus ta.