Novembri lõpus otsustas Tartu ülikooli senat moodustada teaduskondade kohale koordineeriva tasandina neli valdkonda. Humanitaar-, sotsiaal-, meditsiini- ning reaal- ja loodusteaduste valdkond asuvad tööle uuest aastast. Tulevikus võivad aga need üle võtta senise teaduskondadele kuuluva juhtimistasandi.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rääkis, et humaniora ehk humanitaarteaduste valdkonda hakkavad kuuluma kogu filosoofiateaduskond ja Viljandi kultuuriakadeemia, samuti kutsutakse valdkonnaga liituma usuteaduskond.
Socialia ehk sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvad õigus-, majandus- ning sotsiaal- ja haridusteaduskond, lisaks veel Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž. Socialia’ga liitub ka ülikooli muuseum, mis alustab tegevust uue aasta algusest ülikooli kunstimuuseumi ja ajaloomuuseumi baasil.
Medicina ehk meditsiiniteaduste valdkonda kuuluvad arsti- ja kehakultuuriteaduskond ning geenivaramu. Realia et naturalia ehk reaal- ja loodusteaduste valdkonda tulevad loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond ning ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Õppetöö ühtlustamine
Kalm ütles, et teaduskondade valdkondadesse jagamise eesmärk on parandada juhtimist, näiteks paraneks ülikooliüleste strateegiliste otsuste vastuvõtmine ning nende elluviimine.
«Praegu on ülikooli struktuur killustunud ja väga ebaühtlane: kõrvuti tegutsevad väga suured, keskmised ja väiksed akadeemilised üksused,» rääkis rektor. «Nelja valdkonna moodustamine aitab oluliselt neid vahesid vähendada, sest valdkonnad on õppe- ja teadustöö sisult ning tähtsuselt võrdväärsed ja mahult võrreldavad.»
Näiteks õppetegevuse valdkonnaülene korraldus ja ühine õpetamine aitab Kalmu sõnul vähendada ülikoolisisest dubleerimist õppekavades, optimeerida ruumikasutust ning tagada professuuride erialase jaotuse tasakaalustatus.
«Kasuteguri näite võib tuua ka teadusvaldkonnast, kus teaduse projektipõhise rahastamise ebastabiilsust on lihtsam siluda suuremas valdkonnas ja sinna alla kuuluvas instituudis,» ütles ta.
Majandusteaduskonna dekaan Maaja Vadi rääkis, et valdkondade koordinatsioonitasandil on tähtis, kuidas nemad suudavad socialia valdkonnas oma põhiolemust parimal võimalikul viisil esitleda.
«Praktiliselt tähendab koordineerivate valdkondade loomine, et tuleb otsustada, kes hakkab valdkonna nõukogusse kuuluma ja kui palju toob see lisatööd. Tundub, et see võib tuua palju lisatööd niigi koormatud inimestele,» ütles ta.
Vadi lisas, et koordineeriv tasand on ülikoolis juba varem olnud ning kui kuulata inimesi, kes selles aktiivselt osalesid, oli seal palju positiivset, aga reaalseid mõjutamise võimalusi polnud, nii ka sel korral.
«Praegu on koordinatsioonitasandi positiivne külg see, et harjutatakse koostööd: tekiks laiem informatsioonitõlgendus,» lausus ta. «Negatiivne on see, et kõigeks selleks pole kindel, et inimesed suudavad nii palju aega panustada, et seda korralikult käivitada. Niipea kui see jääb liiga pinnapealseks, võib tekkida, et pinnapealsusest tulenev mõju kandub edasi ka nähtusele.»
Arutelu juhtimistasandist
Sellist otsust, et valdkonnad tulevikus asendaksid teaduskondi, pole senat veel teinud. Senatisse kuuluv üliõpilasesinduse esimees Kaspar Kruup ütles aga, et põhikirjakomisjon valmistab ette otsuse kavandit ning see, kas valdkonnad võtavad üle teaduskondade juhtimistasandi, otsustatakse ilmselt tuleval kevadel või suve alguses.
Teaduskondade dekaanid on ideest anda valdkondadele juhtimistasand kahetisel arvamusel.
Õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ei poolda ülikooli juhtimisel valdkondade muutmist otsustustasandiks.
«Mina esindan seda poolt, kes leiab, et valdkonda kui uut juhtimistasandit vaja ei ole. Sellepärast, et see tähendab täiendavat otsustamiskogu, bürokraatiat, ajakulu,» ütles ta. «Meie ei näe, et see hakkaks hästi toimima.»
Valdkondadele seisaksidki Ginteri sõnul vastu ilmselt kõige enam sotsiaalteaduste valdkonna alla koondatavad, sest teaduskondade ühendamise lõpptulemus oleks liiga heterogeenne ehk kirev: ühtekokku liidetaks sotsiaal- ja haridusteaduskond, majandusteaduskond ja õigusteaduskond ning Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž.
«Kui vaatame realia’t, kus teema on ainult selles, kas loodusteadustele liita matemaatika või mitte – nende jaoks on see asi lihtsam, seal ei ole nii palju muutumas. Või kui arstidele panna kehakultuur juurde või mitte, jällegi muutub palju vähem,» lausus ta.
Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme rääkis, et väiksemal teaduskonnal on alati hirm, et mõni suurem üksus näeb asju oma pilguga ning väiksema arvamus võib jääda tagaplaanile. «Humanitaarvaldkonnaga on meil seni olnud hea koostöö koordinatsioonitasandil, aga eks ohtusid nähakse pigem selles, et kelle arvelt hakatakse tegema väga tõsiseid ja järske otsuseid,» ütles ta.
Usuteaduskonda on senat kutsunud ühinema humanitaarteaduste valdkonnaga, kuid lõplikku otsust pole usuteaduskond Altnurme sõnul veel teinud.
Ühe põhjusena nimetas dekaan seda, et usuteaduskond võiks kuuluda nii humaniora’sse kui ka socialia’sse, sest seal õpetatakse ka religioonipsühholoogiat, -sotsioloogiat ja -pedagoogikat. Nii on sild olemas ka sotsiaalteadustega. «Religioon ei ole ainult vanades käsikirjades või tekstides, see on ka ühiskondlik nähtus – siin on teatud valikuvõimalus,» ütles ta.
Saaks ka valdkondadeta
Teine põhjus, miks usuteaduskond pole veel mõne valdkonnaga liitunud, on Altnurme sõnul see, et nemad on põhimõtteliselt valdkondade idee vastu ega soovi koordineerimistasandist järgmist sammu teha.
«Meil on tegelikult kogemus aastatest 2003–2010, kui siin olid juba ka sellised valdkondlikud koordineerivad nõukogud ja selgus, et saab ka ilma nendeta koordineerida teadus- ja õppetööalast koostööd,» lausus ta. «Praegune projekt on põhimõtteliselt kavandatud ettevalmistava astmena kas siis suuremate teaduskondade või mõne teise nimega juhtimisüksuste loomiseks.»
Majandusteaduskonna dekaan Maaja Vadi nõustus, et on märgata valdkondade juhtimistasandi loomisele vastuseisu, kuid selleks on ka surve ja nõudlus.
Üks survet avaldav argument on tema sõnul Eesti demograafilise olukorra prognoos 2020. aastaks. «Kui kas või meiesuguse väikese teaduskonna õppijate arv väheneb 10 protsenti, siis kuskilt läheb see piir püsi- ja muutuvkulude vahel,» rääkis ta.
Vadi sõnul pole tähtis, kui suur on teaduskond, ikka tuleb täita suurtega ühesuguseid funktsioone. «See tähendab, et meil moodustab nende funktsioonide täitmiseks vajalike inimeste hulk proportsioonilt palju suurema osa kui suurtel teaduskondadel ja seetõttu oleme palju haavatavamad,» ütles Vadi. Tema sõnul ei väheneks administreerivate töötajate hulk, vaid nende tööks kuluv aeg.
Tartu ülikooli senat kinnitab veel enne jõule teaduskondade koostööd koordineerima hakkava nelja valdkonna nõukogude koosseisud ning uuest aastast alustavad valdkonnad oma tööd. Valdkondade juhtimistasandi loomise kohta teeb senat otsuse järgmise aasta kevade lõpus või suve alguses.