Linn tahab liita kaks lasteasutust

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päkapiku lasteaias on kolm 2–7-aastaste laste liitrühma. Aias on 60 last. Mesipuu lastesõimes on neli sõimerühma, kokku 70 last. Mõlemad lasteasutused kuuluvad Tartu vanimate hulka: Mesipuu saab uuel aastal 70-aastaseks, Päkapikul täitub detsembris 55. tegevusaasta. Majad asuvad üksteisest 300 meetri kaugusel.
Päkapiku lasteaias on kolm 2–7-aastaste laste liitrühma. Aias on 60 last. Mesipuu lastesõimes on neli sõimerühma, kokku 70 last. Mõlemad lasteasutused kuuluvad Tartu vanimate hulka: Mesipuu saab uuel aastal 70-aastaseks, Päkapikul täitub detsembris 55. tegevusaasta. Majad asuvad üksteisest 300 meetri kaugusel. Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus soovib kulude kokkuhoidmiseks ühendada Tiigi tänaval tegutseva Päkapiku lasteaia ja Õpetaja tänaval asuva Mesipuu lastesõime. Samasugune samm võib tulevikus oodata teisigi linna lasteasutusi.

Otsuse eelnõu järgi oleks võimalik Mesipuu ja Päkapikk liita selliselt, et senise kahe asutuse asemel jätkab kahes eraldiseisvas hoones tegutsemist üks. Väidetavalt ei muutuks liitmisega laste jaoks midagi. Küll aga puudutaks ümberkorraldus asutuse juhtimist ja rühmaõpetajaid toetavaid pedagooge ehk abiõpetajaid.

Senise kahe direktori asemel jääks tööle üks juht ja kahe majandusjuhataja asemel jätkaks töötamist üks inimene. Samuti vähendataks abiõpetajakohti üheksalt seitsmele. Nii hoitaks aastas palkade pealt kokku umbes 33 000 eurot.

Ühinemisplaani käisid kolmapäeva õhtul lasteasutuste juhtidele ja hoolekogu liikmetele tutvustamas linna haridusosakonna juhataja Riho Raave, alushariduse peaspetsilist Meeri Tampere ja jurist Kairit Peekman.

Mõlema lasteasutuse juhid olid linna otsust kommenteerides üsna ettevaatlikud. Päkapiku lasteaia direktori kohusetäitja Ave Nõmme ütles, et sellel teemal ta telefonitsi rääkida ei taha, samuti polnud ta nõus kohe kokku saama. «Praegu on kuu lõpp ja kiired ajad, aga telefoni teel ei jaga ma mingit infot,» sõnas ta.

Mesipuu direktor Aili Michelson tunnistas siiski, et koosolekul viibinud lapsevanemad polnud linna ettepanekust vaimustatud. «Ei olnud jah. Ja kas see on mõistlik otsus, saab öelda tagantjärele. Kuigi tagantjärele tarkus ei maksa midagi,» lausus ta. «Tegelikult peaks see otsustamine olema eelkõige lastevanemate pädevuses, sest nemad kasutavad seda teenust ja on linnale maksumaksjad.»

Otsusega kiirustati

Esialgu soovis linnavalitsus saata ühinemisotsuse juba 19. detsembri volikokku, kuid lapsevanemate vastuseisu tõttu lükati see edasi jaanuari. «Meile tuli see üllatusena,» ütles Mesipuu hoolekogu liige Margit Saar. «Linnavalitsuse kiri tuli vaid paar päeva tagasi. Saime selle läbi lugeda ja kohe oli koosolek.»

Saare sõnul küsisid koosolekul kõik, miks seda tehakse. «Aga eriti seda öelda ei osatud. Jah, kulude kokkuhoid, aga võib-olla saab seda ka teisiti teha. Meil on nii armas väike majake ja see võiks jätkata sellise jätkusuutlikkusega, nagu on seni olnud,» lausus ta.

Mesipuu hoolekogusse kuuluva Peeter Suislepa sõnul on lapsevanematel tekkinud mitmeid kartusi. «Esiteks see, et lastesõime identiteet kaob. Sellise liitmise kaugem eesmärk võib aga olla sõimerühmade kaotamine,» ütles ta.

Suislepa sõnul võis linnaesindajate jutust aru saada, et kuna sõimerühmadesse saavad väga vähesed, on seetõttu vähe õnnelikke ja palju õnnetuid lapsevanemaid, probleemi vältimiseks võiks teha nii, et pigem olgu juba kõik õnnetud.

Suislepp ei välistanud, et liitmismõte tekkis linnal peale seda, kui suvel lahkus Päkapiku lasteaia endine direktor Piret Arendi. Tema asemele ei võetud enam uut inimest, vaid määrati kohusetäitja. «Võibolla hakati mõtlema, et võiks hoopis liita ja nii kulusid kokku hoida,» sõnas Suislepp.

Päkapiku lasteaia hoolekogu esindaja Maret Valdisoo lisas, et lastesõim ja lasteaed on siiski väga erinevad institutsioonid. «Jah, nad on lastega seotud, aga näiteks kui uue asutuse nimi on lasteaed ja mina viin oma lapse sõimerühma, siis varem või hiljem võib tekkida üllatus, et laps sõimerühmast enam lasteaiarühma ei mahugi. Sest kohti ei jagu,» rääkis ta.

«Kas on ikka otstarbekas liita sõim ja lasteaed? Äkki oleks mõistlikum alustada ühtsemalt aluselt ehk lasteaed lasteaiaga. Seda enam, kui sõimeteenus tahetakse viia nagunii lastehoiu peale. Miks siis selle asjaga tõtata?» küsis Valdisoo. Ta märkis, et linn nendele küsimustele adekvaatselt vastata ei osanud.

Linn rahustab

Haridusosakonna juhataja Riho Raave meelest pole lapsevanemate kartused põhjendatud. «Me väljendasime selgesõnaliselt, et me rühmade struktuuri esialgu ei muuda,» ütles ta. «Seda saab teha ainult hoolekogude ettepanekul.»

Raave sõnul jääks kokkuhoitav raha ühinenud lasteaia käsutusse. «Ühinemine annab võimaluse täiskohaga õppejuhi palkamiseks,» sõnas ta.

Raave väitis, et rohkem ühinemisplaane linnal pole. «Lahendusi otsime, aga konkreetset kava teiste asutuste kohta meil pole. Aga me vaatame, kus see on võimalik ja kus see pole.»

Küsimusele, kas linn on võtnud suuna sõimerühmad üldse ära kaotada, vastas Raave, et seda on arutatud, aga otsus seisab uue koolieelse lasteasutuse seaduse taga. «See võrdsustab 1–5-aastaste hoiu- ja sõimeteenuse. Praegu käib linnas rohkem lapsi erahoius kui munitsipaalsõimes. See on ebavõrdne kohtlemine,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles