«Miks ta nii ütles?» küsis vankris seitsmeaastane Sabrina Karev.

Tüdruk ei olnud varem kuulnud niisugust imelikku sõna, mida hüüdis hallile ja raudjale hobusele kutsaripukis istunud Urmas Saks.

Vanaema Reet Kiviselja seletas, et ptruutamine tähendab hobuse keeles seismajäämist. Seda Välk ja Kelly ka tegid, et Kaarsilla juures oodata autode möödumist ning siis vasakule keerata.

Võtnud suuna Kroonuaia silla suunas ja asunud mõnusale sörgile, ei teinud hobusepaar teist nägugi, kui autod vastu vurasid ja mõnigi kannatamatu taganttulija neist mööda trügis.

Kroonuaia silla juures piitsaotsaga vasakule suunda näidanud kutsar Saks rääkis, et oma üleolekut hobustest näitavad liiga paljud autojuhid.

Sabrina vanaema oli temaga nõus. «Meil on esikohal auto ja inimene on number kaks, hobune on kolmas või neljas,» ütles ta.

Samal ajal liigutas raeplatsil kuuse juures süte kohale seatud restil kunstnik ja firma Alma Pater omanik Tarmo Ladva kastaneid.

Kastanid tulel

Suhkrumandleid on keskaegses võtmes tegutsevalt Alma Paterilt olnud võimalik osta alates möödunud hansapäevadest.

Nüüdne jõulukuu on lisanud sütel küpsetatud kastanid. Need on pärit Prantsusmaalt, sest söödavad kastanid meie kandis ei kasva.

Võrreldes mandlitega osteti kastaneid tunduvalt vähem. «Eks see ole ikka rohkem romantiliste noorte toit,» lisas Ladva.

Ostjaid oli vähevõitu kogu laadal, eriti eile, teisel päeval, mil ennelõunasest lobjakasajust ühesuguse valge värvi saanud varikatuste ees käis rohkem jalutajaid kui ostjaid.

Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing, kes kandis peakorraldamise rasket kandamit enda õlul, oli siiski rõõmus. Ta tugines paljude kauplejate lubadusele tulla tuleval aastal taas jõululaadale.

Jõulukingiks läksid kahe päeva kokkuvõttes iseäranis edukalt sussid, pisemat sorti keraamika, maiustused, puitesemed ja sokid-kindad-sallid.

Küllap jäi palju ostjaid tulemata seepärast, et jõululaata raeplatsil peeti alles esimest korda. Oma osa oli ehk ka selles, et jõulukinkideks sobilike kaupade müük on käinud juba tubli kuu ja Tartu Näituste äsja lõppenud jõululaat andis samuti oma osa ostukire maandamisse.

Ja mõnedki jõulukinkide otsijad leidsid vajaliku kraami Supilinna jõuluturult, mis kestis laupäeval küll vaid neli-viis tundi ja oli müüjate arvult kolm-neli korda väiksem kui Raekoja platsi jõululaat, ent ületas viimast lustlikkuse poolest.

Õpetaja müüs kuuski

Herne ja Kartuli nurgal müüs oma elu esimesi jõulukuuski Laeva põhikooli õpetaja, supilinlane Merike Räni.

Tartu puukooli kuuski sattus ta müüma Supilinna Seltsi liikme, jõuluturu ühe põhikorraldaja Ellen Aunini pealekäimisel.

«Ma ei ole kunagi midagi müünud, ei tänaval ega kaupluses,» rääkis õpetaja Räni. «See on ikkagi elamus, jälle saan ühe kogemuse juurde.»

Kahemeetrised kuused maksid 180 ja poolteisemeetrised 135 krooni, pärgade hinnaks oli määratud 65 krooni. (Raeplatsil maksid Jõgevamaalt pärit jõulupuud laupäeval paarkümmend krooni rohkem.)

Kella kolmveerand kaheks oli algaja kaupmees müünud supilinlastele seitse kuuske. Ühe neist valisid endale välja Malle ja Riina Roomeldi.

Ema Malle rääkis, et ost oli tarvis teha just nüüd seepärast, et teine tütreke tuleb külla. Ehtimist ei saanud jõululaupäevale jätta.

Krooni eest ja tasuta

Kutsar Saks juhtis hobused koos vankritäie lastega mitmendat-setmendat korda Kartuli-Herne nurgale ja asus soovijaid tagasi raeplatsile viima.

Mõnel vankrile ronijal oli käes piparkook, mille olid küpsetanud geograafiatudengid. Piparkook maksis ühe krooni. Mõnel oli taskus männikäbi, mille hinnaks oli Ellen Aunin pannud samuti krooni.

Mõni ei olnud aga jõuluturul sentigi kulutanud. Vankrile ronis ta ometi rõõmsamalt kui oli enne Supilinna sõitmist.

Kere oli soe tasuta jagatud teest, kõrvade vahel mäluorganis loperdasid supilinlaste lõõpimised ja kõrvus helises ehtne lõõtspillimäng.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5