Noorte pahategijate hulk on Tartumaal viimastel aastatel pidevalt ja väga kiiresti kasvanud. Üle-eelmisel aastal käis alaealiste komisjoni ees üle 200 lapse, eelmisel aastal 305, kuid tänavu juba ligi 450 noort.

Kasvu tingis seadus

Alaealiste komisjoni sekretäri Aino Popova sõnul on plahvatuslik kasv osaliselt tingitud karistusseaduse muutusest: nüüd peavad kõik alla 14-aastased õigusrikkujad komisjoni ette tulema.

Sinna suunatakse ka üle 14-aastased alaealised, kes muidu pidanuks otse kohtusse suunduma.

Siiski nentis Popova, et põhjus on ka peresuhete nõrgenemises, perede raskes majanduslikus olukorras, laste üldises käitumises ja väheses distsipliinitunnetuses.

«Oleme loonud võrgustiku, mis peaks noori pahandustest eemal hoidma ja juba seadusega pahuksisse läinuid efektiivselt rehabiliteerima,» sõnas Popova. «Seetõttu loodame, et pahategijate arv stabiliseerub.»

Kõige enam käib komisjoni ees näppajaid. Vargustele järgnevad suitsetamisest ja alkoholist tingitud õigusrikkumised. Seejuures jõuavad komisjoni ette järjest nooremad lapsed – noorimad pahategijad on alles seitsmeaastased.

Mitu võimalust

Korduvalt satub komisjoni ette umbes veerand õigusrikkujatest. Statistika näitab, et mida nooremalt kuritegelikule teele suundutakse, seda suurema tõenäosusega sellele ka jäädakse.

Noorte rehabiliteerimiseks ja mõjutamiseks on komisjonil hulk võimalusi: noore suunamine spetsialisti juurde, käendusele, mõnda sotsiaalsesse programmi, üldkasulikule tööle, erikooli või näiteks pikapäevarühma.

Tänavu kasutas komisjon kõige rohkem alaealiste suunamist spetsialisti juurde või üldkasulikule tööle.

Erikooli saadeti kümme noort.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3