«Meil on lodjaehitamisest huvitatud mehi juba nii palju, et tuleb vist konkurss välja kuulutada,» muheles Emajõe Hansalodi 2005 projekti vedava mittetulundusühingu Emajõe Lodjaselts juhatuse liige Priit Jagomägi.

Emajõe Lodjaseltsis on ligi 30 huvilist, nende hulgas on nii puuseppi kui ka tulevikus vajalikke sisevete tüürimehi.

Lodjatelk on püsti

Meeste huvi asja vastu on seda suurem, et Tartus ehitama hakatav lodi on maailmas ainulaadne – mujal midagi sellist lihtsalt enam või veel pole.

Seltsi käsutusse on antud Ujula tänava lõpus olev vana vetelpäästejaam, kus uuel aastal hakkavad lotja ehitama paar-kolm puuseppa ja sepp. Viimasele on vetelpäästejaama ehitatud sepikoda, puuseppade tarbeks on maja kõrvale kerkinud kummulikeeratud laeva meenutav laevaehitushoone, nn lodjatelk.

Hansapäevadeks valmib inimesi sõidutama hakkav lodi, mis tuleb 11-12 meetrit pikk, seitse meetrit lai ja umbes kolme meetri kõrguse pardaga. Sellesse mahub reisibussi jagu rahvast ja mõni kuupmeeter kaupa.

Lodjatelgi ehitas selts oma raha ja liikmete abiga, uus vanaaegne kaubalaev valmib aga suures osas eurorahaga.

Emajõe Lodjaselts sai Phare turismi infrastruktuuri toetamise skeemist 4,75 miljonit krooni. Tartu linnavalitsus lisab projekti 830 000 krooni, pool miljonit krooni tuleb seltsil leida sponsoritelt.

Uus rannahoone

Projekti rahaga ehitab selts esimese lodja, alustab suure, 14 meetri laiuse ja 25–30 meetri pikkuse lodja tegemist ning ehitab 1000-ruutmeetrise laevaehitushoone. See tuleb samasse kohta, kus kunagi oli arhitekt Arnold Matteuse projekti järgi ehitatud rannahoone.

Hoonesse tulevad ka näiteks puuseppade, köiemeistrite ja muude laevaehitamisega seotud käsitööliste kojad ning sisevete paatide-laevade muuseum, kus huvilised võivad tutvuda laevaehituse protsessi ja ajalooga.

Peipsi lodi

• Peipsi lodi oli spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonnale kohandatud tuule jõul, selle puudumisel aga inimjõul liikunud kaubapurjekas.

• Väiksemad lodjad olid 16-tonnise ja suurimad isegi 200-tonnise kandejõuga. Suurimad lodjad olid 35 meetrit pikad ja 13 meetrit laiad.

Allikas: MTÜ Emajõe Lodjaselts

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5