Eilne Treffneri kooli jõulujumalateenistus tõi Jaani kirikusse sadu õpilasi.

«Olen kiriku ilmega väga rahul,» pani Ülikooli-Jaani koguduse hingekarjane Petti enne teenistust avaliku punkti kasutusloa saanud Jaani kiriku sisekujundusvaidlustele. «See on minu esimene ja ehe emotsioon.»

Pühakoja interjöör on detailiti teistmoodi ja osalt lihtsamgi, kui oli disainibüroo Laika, Belka & Strelka aastataguses niigi lakoonilises visioonis.

Näiteks ristimiskivi, mis TÜ usuteaduskonna õppejõu Tarmo Kulmari arvates meenutas oma algses kandilisuses valamukappi, on sõõrja ristlõikega. Loobutud on altari piimklaaskattest, mis pidanuks kirikukalendri järgi värvi vahetama. Selle asemele tulevad traditsioonilised riidest katted.

Viis kuud orelini

Esiotsa tuleb Ülikooli-Jaani 300-liikmelisel kogudusel leppida sellega, et kirikulaule saadab süntesaator. Saksamaa Põhja-Elbe Kiriku annetatud umbes 40-aastane orel jõuab Tartusse aprillis.

Orel, mida kasutas seni teise oreli ehk kooriorelina Kieli Nikolai kirik, ootab tükkideks võetu ja pakituna kolimise algust. Tartus monteerib pilli uuesti kokku ja häälestab Tapa orelimeister Olev Kents, kes on restaureerinud Tartu Peetri kiriku oreli ning paigaldanud Salemi ja Kambja kiriku oreli.

Jaani kiriku sihtasutuse juhataja Roman Levini sõnul hoolitsevad sakslased selle eest, et Eestis poleks enam tarvis oreli kulunud osade asemele uusi otsida ja osta. Kõik pilliga seotud kulud katab Põhja-Elbe Kirik.

«See on väiksemat sorti orel, mis sobib koguduse laulu saateks,» rääkis Levin. «Tulevikus kavatseme hankida kirikule väga korraliku kontsertoreli, mis maksab umbes miljon eurot.»

Hiljemalt juuni esimesel pühapäeval peaks annetusorel, mis maksaks uuena ostes mitu miljonit krooni, jumalateenistusel hüüdma. Millal kontsertorel kirikusse jõuab, ei ole veel täpselt teada.

Levin tõdes, et vähemalt lähikuudel kulub Jaani kiriku sihtasutuse aur hoopis pakilisemate asjade peale.

30. jaanuariks tuuakse sisse Ülikooli-Jaani koguduse kantselei mööbel. Enne juuli alguse rahvusvahelisi hansapäevi peavad näiteks paika saama pooltel akendel puuduvad rombimustriga tinaraamistikud ning invaliididele mõeldud kaldtee kiriku peaukse ees.

Tähtsaim on aga terrakotakujude püsinäituse väljapanek kirikusaali. On ju suuresti nende figuuride tähtsuse ja ainulaadsuse rõhutamise abil kogutud miljoneid annetuskroone just Saksamaal, kust on oodata enim hansapäevade külalisi.

Roman Levin tunnistas, et esiotsa on kaunis lahtine, kes ja millise panusega tulevikus Jaani kirikut ülal peavad. Pühakoja majandamise teeb iseäranis kalliks kütmine. Kirikus on mantliga palavgi, sest igal talvekuul köetakse umbes 15 000 krooni eest.

Tulu kontsertidest

2005. aasta kohta on Jaani kiriku sihtasutuse ja linnavalitsuse kokkulepe, et vähemalt küttekulu katab linn. Levini hinnangul kulub sel, esimesel täispikal kütteperioodil tõenäoliselt üle 60 000 krooni, kuid see on siiski paljas ennustus.

«Vaatame, kuidas meil kontserttegevus käima läheb,» rääkis Levin, viidates peamisele tuluteenimise võimalusele. Levini sõnul on ilmne, et pelgalt annetustele kiriku sihtasutus tulevikus loota ei saa.

«Annetused on küll head asjad ja oleme toetuse üle alati õnnelikud, aga kindlasti üritame nii palju kui võimalik ise raha koguda,» kinnitas Levin. «Näiteks meenete müügiga ja turismirühmadele giiditeenuse pakkumisega.»

Õpetaja Urmas Petti kinnitusel ei peluta koguduseliikmeid ega teda teadmine, et Jaani kirik saab märksa rohkem turistide ja muidu huviliste päralt olema kui mis tahes teine Tartu kandi pühakoda.

«Eesmärk on selge: hoida kirik tulevikus avatuna seitse päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas,» kõneles Petti. «Ma ei usu, et see meid piiraks või ahistaks. Neil, keda ahistab, on alati võimalik valida mõni teine kogudus.»

Jõulujumalateenistused on Jaani kirikus täna kell viis ja homme kell 11.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8