Vaat nii tahaks küll ohata Tartu lasteaiatöötajate eelmisel kolmapäeval lõpusirgele jõudnud palgaläbirääkimiste tulemusi vaagides. Siiski ei saa tõdemusele punkti panna, sest täpsemalt öeldes oli tegu koolide ja lasteaedade järgmise aasta töö- ja palgatingimusi käsitleva kollektiivlepinguga, mis kavatsetakse allkirjastada detsembris. Kõige tähtsamaks saavutuseks võib pidada seda, et kõrgharidusega lasteaiaõpetajad hakkavad saama samaväärset palka kooli nooremõpetajatega, mis numbrites tähendab 9360 krooni kuus. Peale rohkema raha väljendab see – loodetavasti – ka suhtumise muutumist, nagu poleks lasteaiaõpetaja ikka tõeline õpetaja, mis sest, et temagi õpetab ja harib ning hea alusharidus teeb lapse tulevase koolitee palju siledamaks.Seni kuus 6300 krooniga leppima pidanud noorempedagoog hakkab saama 8000, vanempedagoog 10 500 (enne 7600), pedagoog-metoodik 11 500 (8400) ja õpetaja abi 5000 (4000) krooni kuus. Kuigi enamikule pedagoogidest jääb tõenäoliselt alles peamurdmisülesanne, kuidas üleüldises tõusvas hinnarallis oma eluga normaalselt toime tulla, on palgatõus üle aastate siiski üsna kopsakas, nagu hindas ka üks lasteaiaõpetaja Tartu Postimehes. Kuigi aastaid muserdanud probleemi lahendus tüürib hea lõpu poole, ei saa tuntud kõnekäändu lõpetada sõnadega «... kõik hea», sest tagantjärele ei saa ju kinni maksta madalast palgast, ebavõrdsusest ja kutse alahindamisest tingitud alaväärsustunnet, stressi ja muud neist johtuvat halba. Nii lahkus Tartus 2006. aastal lasteaiast töölt 160 inimest, neist üle poole palga pärast; aastatel 2004–2006 moodustas lasteaiaõpetajal brutopalk 60 protsenti ja õpetaja abidel 40 protsenti Eesti keskmisest palgast, aastane tõus piirdus vaid 12-13 protsendiga. Üsna mitmed omavalitsused olid end hariduselinnaks pidavast Tartust ees nii õpetajate võrdse kohtlemise kui ka konkreetsete palganumbritega. Ehk tasuks meenutada sedagi, et just Tartu survel lubati tingimuste olemasolul ja hoolekogu nõusolekul sõime- ja aiarühmadesse rohkem lapsi kui seadus varem lubas, mis mõistagi tõi lasteaednikele kaasa rohkem tööd ja paraku ka tööstressi. Nagu tartlased on kuulnud ja lugenud, oli järgmise aasta linna eelarve koostamine pingeline, sest juba alustatud või töös olevad suurobjektid, nende hulgas Vabaduse sild ja Sõpruse ringristmiku rekonstrueerimine, võtavad ära suure hulga raha. Lasteaedadele annab tuge ka riik: Tartu loodab saada ühe rühma kohta palkadeks 24 700 krooni ja sama palju rekonstrueerimiseks. Kokku tuleks siis riigilt palkadeks 5 miljonit 700 krooni, linn lisab palgatõusuks 30 miljonit, kokku kulub palkadeks linna ja riigi raha 130 miljonit krooni. Linna osa on arvestatav, kuid eks kohaliku võimu mure olegi oma kodanike normaalse elukorralduse eest seista ning hästi hoitud ja õpetatud lapsed kuuluvadki normaalsesse ellu. Palgatõusukava ei ole veel lõplikult kinnitatud, sest nii linna kui ka riigi eelarve on vastu võtmata ning ka kollektiivlepe ootab allkirju. Tartu Postimees loodab koos lasteaednike, lastevanemate ja kõigi tartlastega, et lubatud numbreid ei kärbita ning loodud on pinnas ühtlaseks edasiminekuks. Ja et «lõpp hea» järele saaksime panna punkti. |
kõik galeriid
