Enriko Talvistu: kuidas saaks linnast metsa pageda

Nad tahavad ehitada Jänese matkaraja ja Tähtvere dendropargi radade vahele ühendustee linna maksumaksja 45 000 krooni eest. Ülejäänud üheksa kümnendikku tuleb keskkonnainvesteeringute rahadest.

Muidugi on see hea, kui linnavalitsus hoolitseb ühe linnaosa loodusesse väljumise eest. Supilinn ja Tähtvere viimase kaasaandena on ka ise väga palju teinud selle väljundi tõeks saamise tarbeks. Teisi Tartu linnaosi eraldavad aga endiselt linnalähismetsadest kunagiste näidismajandite põllud.

Hiljuti näitas linn punast tuld kunagise Raadi mõisa taguse näidismajandi maid pärinud vallavalitsusele seoses liiga suure kommertslikkusega sealsete ääremaade ärakasutamisel («Linn nõuab vallalt rohelisi vööndeid», TPM, 12.11).

Samas on ka Tähtvere-tagune, Anne-tagune ja Aardla polder piirnenud veelgi suuremate linna ääremaadega.

Inimene piiramisrõngas

Suur osa linnast on laiunud Tamme ja Veeriku äärelinnadesse. Sealt pole mitte mingisugust võimalust oma kodust kohe metsa minna, Aardlast ja Taga-Karlovast rääkimata.

Sotsialistlik põllumajandus kinnitas Tartu linnaümbruse maatükid kõige apetiitsemateks külvimaadeks ning lagedateks väljadeks on need jäänud tänaseni. Nüüd aga ehitatakse nendele väljadele Ülenurme ja Veeriku poolt küll kortermaju, küll kaubanduskeskusi ning linnas elavad inimesed suletakse justkui piiramisrõngasse.

Minu lapsepõlves käis Karlova rahvas üle Emajõe jää suuskadel mäest alla laskmas Ihaste kruusaaugus, kuigi vahepeal sulatas solk jõe lahti.

Julgen väita, et umbes kolmveerandil Tartu elanikest ei ole otsest pääsu loodusesse. Võib ju olla kangelaslik suusatada üle lund tuiskava välja lähima metsani, aga see pole ju mõnusa suusapuhkuse eesmärk. Suvine jooksurada on niikuinii porise põlluga piiratud.

Aga ei saa sedagi, sest Ülenurme ja Tähtvere omad on kasusaamise nimel kõik maad alates viimastest Tartu linna majadest ära müünud. Nii on Ringtee-äärne autokaupluste kett Veerikul laienemas justkui paaria ning Võru maantee äärseid krunte müüakse otse maanteeni välja.

Mitte kusagil ei näe ma laienemas metsasiilu linna piirini ja sellega seonduvaid elamuid linnalähistes valdades, mille elanikud kasutaksid sama rohelist teed linna tulemiseks.

Kui ka kusagil on valminud linna ja selle lähiümbruskonna üldplaneeringud, siis no vabandage, nende realiseerumist näeb seni vaid kinnisvaraarendamise huvidest lähtudes. Ei ole kusagil näha rohelisi koridore ega nende algeid kergete istandike kujul.

Nüüd siis õilmitseb linnavalitsus kunagise põllunduse akadeemia rajatud dendroparki (või öelgem lihtsalt ilusat haljastatud jõelammi) oma jäneserajaga ühendades.

Samas peab keskkonnakaitseseaduse põhjal olema igale isikule tagatud vaba kallasrada avalike veekogude ääres. Emajõgi vähemalt seda ju on. Vasakkalda läbipääs on ju enam-vähem olemas, kui mitte arvestada Kapteni tänava villade krundiulatuvuse küsitavusi Kvissentalis.

Jalgtee jõe kohal

Jõel on ka teine kallas. Paremkaldal lõpeb jäneserada kusagil Võidu silla ja turu juures. Miks? Seal on ärimehed omandanud enesele endise jõesadama ning endise keskkatlamaja ala.

Ometi tahaksid ka tulevase paljureklaamitud Rebase tänava elamukvartali inimesed kuidagi kesklinna liikuda väljaspool autodega palistatud Turu tänavat. Vasakkallas on kallasrajana läbitav ülaltvoolust allavooluni, paremkallas võiks ju niisamuti olla.

Minupärast olgu see või jõe kohale rajatud jalgtee kusagil katlamaja juures, aga heakorrastatud pääs olgu olla! Selle nimel 450 000 krooni raiskamine võrreldes Supilinna-taguste dendropoldritega oleks hetkel tunduvalt mõistlikum ja kaugelevaatavam maksumaksja raha kulutamise viis.

Isiklikult suhtun väärt ettepanekutesse skepsisega, sest juba aasta esimesel poolel rääkisin samadel veergudel murega endise elamuehituskombinaadi varemetest Tartusse sissesõidul, raudtee ääres. Tulemus on isegi mõistliku vastuse osas olnud ümmargune null.

Liberaalse majandusmudeli iseorganiseeruv reformistlik teerull sõidab ikka edasi nagu juggernootiline vanker. Ah et mis vanker see Juggernaut on? Seda vaadaku juba linnavalitsejad ning huvilised ise Wikipediast või mujalt järele, arvutid ju kõigil laua peal.