|
«Riik tahab kõik lasteasutused omavalitsuste hallata anda, praegu on korraga
arutlusel kuue lastekodu munitsipaliseerimine,» teadis Tartu väikelastekodu
Käopesa direktor Tiiu Reek.
Palju küsitavusi
Reegi sõnul võib üks lastekodude munitsipaliseerimise põhjus olla nende
ülerahvastatus. Lastekodu Käopesa 57 kohal elab 58 last, normidele ei vasta seal
Reegi sõnul siiski vaid magala põrandapind.
Järjest teravamaks muutub ruumipuudus laste kasvades, sest Tartu
väikelastekodul pole nüüdisaegset noortekodu. Samas elavad noored lastekodus ka
veel 19-aastasena. «Tulevikus on planeeritud lastekodu hoone kõrvale ehitada
kaks väiksemat maja see võimaldab paremaid elutingimusi,» rääkis lastekodu
juhataja.
Tiiu Reegi arvates on lastekodu omavalitsuse haldusalasse minekul palju
küsitavusi. «Eelkõige see, kas pearaha, mida riik on seni maksnud lastekodule
maavalitsuse vahendusel, jõuab meieni ka linnavalitsuse kaudu,» selgitas Reek.
Ka Tartu abilinnapea Vladimir okman lausus, et läbirääkimiste edukus sõltub
sellest, kas ministeerium tagab linnale lastekodu rahastamise. «Praegu oleme
kokku leppinud vaid selles, et läbirääkimised on alanud,» tähendas ta.
Viiendik mujalt
Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Martin Johanson
lastekodude munitsipaliseerimist ei poolda. «Laste hoolekanne ja väikelastekodud
on ajast aega olnud riigi haldusalas ja riik peaks nende eest hoolitsema ka
edaspidi,» põhjendas ta.
Seda enam, et väikelastekodu Käopesa 58 lapsest on tartlased 46, ülejäänud 12
ehk tervelt viiendik on pärit teistest omavalitsustest. «Seda seetõttu, et nad
on tõsiste tervisehädadega Tartus saame neile tagada vajaliku arstiabi,»
märkis Reek. |