Tänavu suvel trükist ilmunud teose eest sai autor septembri lõpul Ervin Pütsepa mälestusfondi aastapreemia, mille saamise lootust võivad hellitada ainult kõige paremate kunstiajalooliste uurimuste autorid. «Seos Ervin Pütsepa isikuga annab sellele preemiale erilise auväärsuse,» ütles Siilivask. «Pütsep oli rahvusvaheliselt tuntud eesti arhitekt ja ühtlasi entusiastlik eesti kunstiajaloo uurija. Mul on hea meel, et see tunnustus sai osaks ka minu raamatule.» Monograafiat on seni saatnud väga heatahtlik kriitika. Arhitektuurikorüfee Karin Hallasega on monograafia autoril siiski ka eriarvamusi. «Nagu kolleegidel ikka,» täpsustas Siilivask. Nii näiteks on tartlane arvamusel, et siinsed arhitektid ammutasid inspiratsiooni enamasti erialastest publikatsioonidest. Tallinlanna peab võimalikuks ka otsesemaid kontakte ja arvab, et mõne Tartu ehitusmeistri allkirjastatud projekti taga võiksid olla Riia või Soome arhitektid. «Mina seda praegu veel väita ei julge,» lisas monograafia autor. Mart Siilivasel on veel vähemalt ühe raamatu kirjutamise mõtted, kuid neist rääkida on tema meelest praegu veel liiga vara. (TPM) Raamat Mart Siilivask, «Tartu arhitektuur 18301918. Historitsism ja juugend. Arhitektuuriideed ja stiilieeskujud kohalike arhitektide loomingus 19. sajandil ja 20. sajandi algul». 487 lk, Tartu 2006. |