Värskelt on rekonstrueeritud Narva maantee Jänese ja Orava tänava vahel, aga siin ähvardavad ootamatult kõrged äärekivid ja veeloigud. Jänese tänava maapoolsel küljel ja Orava tänava linnapoolsel küljel on äärekivi kõrgus 6 cm, Tuule tänava linnapoolses küljes ühes ääres 3, teises 6 cm. Just kõrgete äärekivide kõrval on suured veeloigud, mis viitab selgelt asjaolule, et äärekivid on õigel kõrgusel, aga asfalt on pandud liiga madalale. Projekt nägi siin ette äärekivide kõrguse 2–4 cm. Uurisin linnavalitsusest järele ja selgus, et seal ollakse asjast teadlikud ning vastuvõtuallkirja ei anta enne, kui vaegtööd tehtud, see tähendab, et asi korras.
Jalgsi üle tee Rattaga sõitu takistavad ka Tartus tavaks saanud kergliiklustee lõppemise ja algamise märgid. Iga väiksemagi kõrvaltänava puhul tuleb sadulast maha ronida ja sõitu saab jätkata pärast jalgsi tänava ületamist. See pole jalgrattasõit, vaid jalgratta takistussõit või tõkkesõit, kuidas soovite. Mujal Euroopas kasutatakse selliseid märke väga harva. Need on olnud Tartus ajutiseks lahenduseks, sest ei ole ilmselt julgetud kasutada jalgrattasõbralikumaid lahendusi, need olevat ohtlikud. Sellegipoolest näeme praegugi, kuidas paljud jalgratturid ületavad ristmikke sõites, sest see tundub nii loomulik. Londonis on selle märgi asemel neli varianti. Meil võiks olla kolm. Esiteks: sõida eesõigusega üle – mingit märki jalgratturile pole (kõrvaltänavalt ristmikule lähenevale autole peab olema «Anna teed» ehk peatee märk jalgratturi lisasildiga, ristmikult pöörav auto peab liikluseeskirja järgi andma alati teed jalakäijale ja jalgratturile (LE, § 155)).
Teiseks: anna teed (kuid võid sõita üle) – peatee märk jalgratturile. Kolmandaks: roni sadulast maha (magistraaltänava ees) – jalgrattatee lõppemise märk või midagi muud olemasolevast jõulisemat. Need liikluskorraldusvahendid on valdavalt omavalitsuse pädevuses – Tartul on võimalus tegutseda hoopiski jalgrattasõbralikumalt, kui vaid jätkub tahtmist. Muidugi peaksid olema ka vastavad teemärgised. Praegu on selleks olemas märk 948, uue liiklusseadusega võib asi muutuda jalgrattasõbralikumaks, sest on tehtud ettepanek lubada sõita jalgrattaga ka vöötrajal. Kõrged äärekivid Häirivaks jäävad kuni 4 cm kõrgused äärekivid. Need on jäänud stagnaajast, kui linnades liikusid vaid üksikud jalgratturid ja nende hoogu oli vaja vähendada autode mugavuse ja ohutuse nimel. Praegu peame endale aru andma, et jalgratturitele mugavama liikumisvõimaluse andmine on otseselt autojuhtide huvides: väheneb autode arv ja koos sellega liiklusummikud. Uues, linnavalitsuses kinnitust ootavas jalgrattateede arenguskeemis on äärekivide kõrgus 0, erandjuhul kuni 2 cm. Arenguskeem pole aga kohustuslik, nii nagu ka linnatänavate standard on vaid soovituslik. Otsustaja ja vastutaja on ikkagi linnavalitsus. Praegu on äärekivide kõrgus ristmikel väga erinev, valdavalt mõttetult kõrge. Iga ristmiku puhul peab jalgrattur, eriti aga lapsevankriga vanem mõtlema, kuidas seekord üle saab. Osa ajast, mis oleks vajalik liikluse jälgimiseks, tuleb kulutada äärekivi kõrguse hindamiseks. Kuidas saada edasi kesklinna poole? Orava tänavaga jalgrattatee lõpeb, jätkuv kruusane kõnnitee on jalgratturile keelatud. Loogiline on pöörata vasakule, Orava tänava kaudu Roosi tänavale. Aga stopp! Orava tänav muutub paarisaja meetri järel kruusaseks sügavate aukudega oruks, kuhu jalgrattaga küll ei maksa ronida. Tuule tänav jääb mängust välja, sest Roosi tänavale see ei jõuagi. Ainuke võimalus on sõita mööda Jänese tänavat koos autodega, neid on seal õnneks vähe. Ka Jänese tänav muutub kaugemal aukudega kruusateeks, aga seal pole asi nii hull kui Orava tänaval. Vähe ette näidata Oleme jõudnud Roosi tänavale, kus on jalgrattarada ja väike liiklus. Aga siingi on suur takistus: rada on umbes 1,3 meetrit lai, see on väga ebamäärane mõõt. Linnatänavate standardi järgi on jalgrattaraja minimaalne (erandlik) laius 0,75 meetrit. Kas sõita ainult mäest alla või ka üles? Planeerijad on ilmselt mõelnud sõitu mõlemas suunas, kuid see on ilmselgelt ohtlik. Sellele jalgrattarajale tuleks joonistada nooled suunaga allamäge ja ülestulijad peaksid sõitma koos autodega teisel pool teed (täpselt sama probleem on Baeri tänaval). Kõrveküla elanikul on praegu väga raske pääseda jalgrattaga südalinna. Uus tee on Tartu valla, maanteeameti ja Euroopa Liidu fondide koostöö, Tartu linnal on aga Narva maantee jalgrattaliikluse osas esialgu väga vähe ette näidata. Seetõttu tahaks küsida: missugused projektid on käivitatud Euroopa Liidu raha toomiseks Tartu jalgrattaliikluse arendamisse?
|
