Need rõhutavad, et haiglateenused peavad arvestama inimeste vajadusi kõige laiemas mõttes, mitte olema vaid suunatud üksikutele kehaosadele või füsioloogilistele parameetritele.

Kas on siis olemas tervist purustavaid haiglaid näiteks?

Ei ole.

Küll aga on olemas tõsiselt võetav uurimus, mille tulemused näitavad tervist edendavate haiglate edumaad teiste haiglate ees inimeste tervist mõjutavate positiivsete algatuste poolest.

Miks niisugune võrgustik loodi?

Rahvusvahelise võrgustiku loomist ajendas krooniliste haiguste sagenemine Euroopas ja kogu maailmas.

Terviseedenduse seisukohast ei lõpe haigla vastutus patsiendi haiglast kojusaatmisega.

Haiglaravijärgsed tüsistused ja haiglasse tagasipöördumine väheneks kindlasti, kui patsiendid ja nende omaksed oskaksid terviseprobleemidega kodus paremini toime tulla.

Tervislikke eluviise ja riskikäitumisest hoidumist on tähtis rõhutada ka patsientidele, kellel haiguskogemus on juba olemas.

Kas Eestis on haiglaid, mis sellesse võrgustikku ei kuulu?

On küll, kuid võrgustik laieneb kiiresti: uusi haiglaid liitub igal aastal.

Täpsemalt öeldes leiab Tartus aset tervist edendavate haiglate võrgustiku regionaalne enesehindamise seminar.

Eestis on tänavu kuus regionaalset enesehindamise seminari: Pärnus, Võrus, Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Jõhvis.

Põhiosa tänasest seminarist hõlmab terviseedenduslike tegevuste hindamise võimaluste arutelu.

Abiks on Eesti Haigekassa rahastamisel eesti keelde tõlgitud WHO raamat «Tervise edendamise rakendamine haiglates: käsiraamat ja enesehindamise vormid».

Osalevad kliinikumi töötajad ja kolleegid Viljandist, Jõgevalt, Elvast ja Mustveest.

Kas haiglad hakkavad end terviseedendustöös ise hindama? Kuidas see käib?

Juba sel aastal hindame kliinikumi tegevust ka terviseedenduse standardite järgi.

Vaatluse alla tulevad terviseedenduse juhtimine, patsiendi riskifaktorite ja tervisevajaduste hindamine, patsiendi terviseedendusalane informeerimine, tervisliku töökoha arendamine ning haigla jätkusuutlik koostöö teiste tervise- ja sotsiaalteenuste pakkujatega.

Kust niisuguseks tööks raha, energia, aeg ja stiimul võetakse? Kas niigi ülekoormatud arstid, õed ja sotsiaaltöötajad suudavad neist ideedest innustuda?

On tekkinud vale ettekujutus kurnatud ja tülpinud arstidest, õdedest ja sotsiaaltöötajatest.

Haiglatöö pole kergete killast, kuid kliinikumi rahvas on valdavalt hästi motiveeritud ja aldis uutele ideedele ja väljakutsetele.

Terviseedenduslik tegevus ei nõua sageli lisaressursse, kuna see on kvaliteetse ravi ja hoolduse lahutamatu osa. Mõnikord on vaja vaid mõtteviisi muutmist.

Kas Teate

Tervist edendavate haiglate võrgustik

• Tervist edendavate haiglate rahvusvaheline võrgustik ehk inglise keeles International Network of Health Promoting Hospitals loodi 1990. aastal WHO Euroopa Regionaalbüroo initsiatiivil.

• Võrgustikuga on liitunud 27 Euroopa riiki. Selles on 35 regionaalset võrgustikku kokku üle 700 haiglaga.

• Eestis alustas võrgustik tegevust 2000. aastal ja sellega on liitunud 23 tervishoiuasutust.

• Tartu Ülikooli kliinikum oli kaheksa asutajaliikme hulgas.