Mees teab nende kuulsate valgete tähtede saamisloost vaid seda, et ühel 1996. aasta suvehommikul tõstis ta oma äri kõrval seistes silmad ja unustas suu üllatusest tükiks ajaks lahti. Märk muudab elusid Maailmas ei ole ilmselt sugugi vähe neid inimesi, kes kõik Ameerika glamuurse Hollywoodi poole on püüelnud, igatsedes oma elu säravaks ja kordumatuks muuta. Laevas asuva kiirsöögikoha Tarburger omanik Margus Keremäe peab tunnistama, et temagi elu on Hollywood muuta suutnud, kuigi ta oma jalga California osariiki Los Angelese lähedale tõstnud ei ole. Hollywoodist on saanud teine nimi ta söögikohale ja seda teadvat kõik! Vene rekkajuhid ristisid paiga kanjoniks. Margus Keremäe pani «kanjoni» oma meiliaadressi ja nüüd võib ta virtuaalset ja reaalset maailma kokku liites mõelda, et elab Hollywoodis uhke kanjoni jalamil. Suur osa inimesi, kes Tallinna–Tartu maanteelt Laevas maha keeravad ja esmakordselt mäerinnakul valgeid tähti märkavad, pildistavad selle vaate endale mälestuseks. «Tihtipeale pean just mina olema see, kes siin neid fotoaparaate hoiab – kõik vaimustujad tahavad ju ise koos Hollywoodiga kaadrisse jääda,» naerab Keremäe, peremehelik uhkusenoot hääles. «No iga kümnenda eestlase kodualbumis peaks see pilt juba kindlasti olema!» Kui õpilaste bussiekskursioon parkimisplatsile sisse keerab, tormab kari lapsi mäerinnakut pidi kohe Hollywoodi suunas, et seda imet oma silma ja käega lähemalt uurida. Siis on pärast hea kodus rääkida, et kus kõik käidud sai. Välismaalastest turiste erutavat Hollywood samuti väga. Hiljuti ukerdasid mäe otsas amatöörfilmitegijad. Ka on see paik üks linnuvaatlejate lemmikkohti. Hiljutine tulease reedab matkaliste piknikupaika. Efektne salapära Hollywoodi sünni kõige müstilisem tahk on aga see, et seniajani ei ole täpselt teada, kelle idee see oli. «Ma olen mõelnud, et nüüd võiks keegi mulle juba helistada ja öelda, et tema see on,» räägib Margus Keremäe. «Ma suruksin sel inimesel hea meelega kätt ja tänaksin!» Mingit liikumist või sagimist mäe jalamil vahetult enne toda 1996. aasta suvehommikut ei mäleta kohalikest keegi. «Kui niisugune idee siinsamas Laevas olekski sündinud, poleks see saladuseks jäänud,» arvab Keremäe. «Lihtne poisikesetemp see ka olla ei saa. Idee on selleks liiga terane,» arutleb Margus Keremäe edasi. «Ja üheksa suure tähe mäkkevedamine ja paigaldamine on suur töö. Tähtede joonistamine ja vineertahvlist väljalõikamine veelgi suurem. See kõik nõuab aega, mõõte- ja tööriistu ning oskusi. See ei saa olla ühe õhtu spontaanne mõttevälgatus.» Usutakse, et Hollywoodi taga võib olla punt kunstiõpilasi või siis tudengeid. Oma elu kümnendal suvel näivad Hollywoodi tähed taas tuttuute ja säravvalgetena. Selgub, et ongi. Nii nagu kümme aastat tagasi ühel hommikul üllatus Margus Keremäe nende tähtede ilmumise üle, nii oli ta nüüd, alles mõni nädal tagasi šokeeritud Hollywoodi kadumise pärast. Uus sünnipäevakuub «Kõik tähed olid maha lõhutud! Viimseni,» ohkab mees. «Aga ma ei saa seda endale lubada, et see nii jääks. Ma lasin uued tähed teha.» Margus Keremäe ütleb, et ta on kümne aasta jooksul Hollywoodi tähti mitu korda välja vahetanud, hulga raha sinna alla matnud. Hollywoodi tähešabloonid on koguni ühes Tartu reklaamkirju valmistava firma töökojas olemas. Mõned tagavaratähed on Keremäel endal kodus ka. Igaks juhuks. Inimesi, kes Hollywoodis igatsevad kokku saada, ei tohi alt vedada. Arvamus Hollywood – võõras tsitaat Eesti
kontekstis Tartu Kõrgema Kunstikooli prorektor Erika Pedak teab kohe, millest käib jutt. Ta on Tallinnast Tartu poole sõites Hollywoodi märganud küll ja küll. «See on nii nutikas idee!» kiidab ta. «Seda võib kunstinähtuseks nimetada muidugi. Ütleme, see on tsitaadi kasutamine muus kontekstis, mis loob hoopis uusi tähendusi. See on huvitav.» Ometi ei oska Pedak nõu anda, kust Hollywoodi autorit või autoreid otsida: «Laevas ei ole meie kunstiõpilaste praktikalaagreid küll kunagi olnud.» Kümmekond aastat tagasi lõpetas Eesti Kunstiakadeemia kunstiteadlane Mari Sobolev. Temagi ei leia oma mälust ühtegi vihjet, mis nüüd tagantjärele võiks aidata Hollywoodi loojate jälile jõuda. Praeguse nimega Mari Sobolev-Kartau ei arva sellel teol üleüldse mingit erilist sügavamat tähendust olevat. Rekkajuht Andres Tammel sõidab ringi nii kodu- kui välismaal. «Mind see silt ei sega. Kui mööda ilma ringi vurada, näeb tee äärtes igasugu veidrusi. Poolas on näiteks Las Vegas ja siis on seal kusagil ka Nevada,» ei muutu ta Hollywoodist kõneldes ülearu emotsionaalseks.
Laeva vallavanem Väino Kivirüüt hakkab omamehelikult naerma, kui kuuleb, et nüüd tuleb ajalehele Hollywoodist rääkida. «See silt müüb hästi,» muheleb mees ja jutustab, et kui keegi temalt mõnes muus Eesti paigas küsib, et kus see Laeva vald üleüldse asub, siis käib vastamine nii: Tallinna–Tartu maanteed tead? Tead. Hollywoodi enne Tartut tead? Tead. Vot seal asubki. «Ma ei saa öelda, et Hollywood poleks meie vallale kuulsust toonud. Muidugi on. Eks need suure liiklusmagistraali äärsed paigad olegi meie valla kõige kuulsamad paigad. Teine kuulus paik kohe Hollywoodi järel on ilmselt Kärevere teemaja,» räägib ta. Jutu lõpus lisab, et kunagi olla vallas arutatud, et sinna Hollywoodi kõrvale võiks ju väikse laululava ehitada. Aga ideeks on see esialgu jäänud. Kui täpselt piiri mööda käia, siis jääb Hollywood tegelikult juba Valio Eesti ASile kuuluvale tööstusmaastikule. |
