Rahvaliidu põllumajandusminister Ester Tuiksoo, endine Reformierakonna Põlvamaa piirkonna juhatuse liige ning endine keskerakondlasest põllumajandusminister Jaanus Marrandi on alustanud valimiseelset järjejuttu Isamaaliidust kui Eesti põllumajanduse vaenlasest. Isamaaliitu süüdistatakse põllumajandusreformi lõpuleviimises ning tururegulatsioonide ja subsiidiumide rakendamata jätmises. Isamaaliidu kraesse jäetakse kirjutamata vaid põuad, üleujutused ja talvekahjud. Isegi täieliku mälu ja mõistuse kaotuse juures on seda kõike Isamaaliidu jaoks liiga palju. Püüan lugejatele selgitada Eesti põllumajanduse lähiminevikku faktidele toetudes. Rahvaliit on süüdistanud Isamaaliitu Vene turu kadumises ja selle tagajärgedes Eesti põllumajandusele. Alates 1994. aastast rakendas Venemaa Eesti suhtes topelttolle, kuigi 41 protsenti Eesti põllumajandussaadustest ja 97 protsenti nende ekspordist suundus Venemaale. See oli Venemaa, mitte Isamaaliidu poliitika. 1998. aasta oktoobris leidis aset Vene kriis, mille järel vähenes aastaga Eesti toidusektori kogutoodang 21,4 protsenti. Praegused rahvaliitlased, olles siis võimul, ei pakkunud ühtegi lahendust, kuidas leida Eesti põllumajandussaadustele stabiilsema hinnatasemega uus turg ja nii jõudis Eesti põllumajandus 1999. aastal, pärast Koonderakonna ja Maarahvaühenduse nelja-aastast valitsemist sügavaimasse kriisi. Meie õnnetuseks võeti see periood aluseks EL-iga liitumisläbirääkimistel. Sellest rahvaliitlased vaikivad. Mart Laari esimesele valitsusele on ette heidetud, et nad ei taastanud põllumajandustoetusi. Eesti NSV-s moodustasid veel 1989. aastal põllumajandussubsiidiumid OECD hinnangul 77 protsenti sektori kogutoodangust, samal ajal Euroopa Ühenduse riikides oli see 46 protsenti. Edgar Savisaare valitsus kaotas kõik riigi subsiidiumid piima-, liha-, kala- ja teraviljatoodetele. Toetusi ei taastanud Tiit Vähi valitsuse põllumajandusminister, praegune rahvaliitlane Aavo Mölder, Laari valitsuses Jaan Leetsar ega ka Maaliidu poolt põllumajandusministriks nimetatud Ilmar Mändmets KMÜ valitsuses. Toetused, tollid ja hangeldamine Laari valitsus jätkas talude infrastruktuuriobjektide – puurkaevude, side- ja elektriliinide, juurdepääsuteede ja maaparanduse – finantseerimist. Isamaaliidu esimene valitsus asutas talude arendamiseks Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi, tõi sektorisse riiklikud laenud ja lõi soodsa maksukeskkonna. Andres Variku ajal hakati rakendama aga konkurentsi äraspidiselt moonutavaid diferentseeritud otsetoetusi. Nii jäeti vähem kui viie lehma ja alla viie hektariga tootjad toetustest ilma. Isamaaliidu teise valitsuse ajal loodi Eestis EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) rakendamiseks kogu tururegulatsiooni seadusandlik raamistik ja asutati makseagentuur – PRIA. Käivitati EL-i investeeringuabi (SPP/SAPARD). Ka EL-iga liitumisläbirääkimiste põllumajanduspositsiooni valmistas ette just Laari valitsus, mille viis lõpuni endine keskerakondlane Jaanus Marrandi. Tänaseks on Eesti EL-i liige ja meile rakendub põllumajanduspoliitika, mis on tõstnud põllumajandustoetusi kümme korda. Samas poleks Rahvaliidu väliskaubanduspoliitikat järgides Eesti kunagi astunud WTO-sse ja poleks ka täna EL-is. Tollidest rääkides süüdistatakse kõiges ikka Laari valitsusi. Savisaare valitsusel põllumajandusalane kaubanduspoliitika puudus: ei rakendatud kaitsetolle ega avatud uusi turge. Sama võib öelda Vähi valitsuste kohta. Esimesed tollid iseseisvuse taastanud Eestis rakendas just Isamaaliidu valitsus 1994. aastal – kaitsetollid Venemaa teraviljale. Siis asuti ka Eestile uusi turge avama. Tehti taotlus GATT-iga (praeguse WTO-ga) liitumiseks ja sõlmiti EL-iga vabakaubandusleping. Isamaaliidu teise valitsuse ajal saimegi WTO liikmeks, rakendasime kaitsetollid kolmandatele riikidele ja jõustasime enamsoodustusrežiimi EL-iga. Mändmets, Varik ja Ivari Padar sõlmisid küll vabakaubanduslepingud Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikidega, kuid ei rakendanud ühtegi kaitsetolli. Rahvaliidu ministrid rakendasid vaid korra tolle Poola sealihale ja Tšehhi võile, kuid selle majanduslik mõttekus võrdus nulliga. Isamaaliitu süüdistatakse ka maaga spekuleerimises, kuid unustatakse, et omandireformi alused ja maareformi seadus võeti vastu Savisaare valitsuse ajal. Mölderi ajal jõustati põllumajandusreform, mida Laaril tuli hiljem ellu viia. Et maaomand hakkas Eestis õigusriigile omaselt kujunema restitutsiooni korras ja see läks teravalt lahku kolhooside-sovhooside ärastamise peajoonest, surusid praegused rahvaliitlased koos Reformierakonna ja Koonderakonnaga 1997. aastal läbi seaduse, millega võimaldati metsa- ja põllumaa müük juriidilistele isikutele. Sellega avati tee välismaalastele ja spekulatiivsele kapitalile tootlike maadega hangeldamiseks. Tagatipuks seadustati riigivargus – viidi sisse ilma konkursita riigimaa kasutusvaldusesse seadmine ja sellele väljaostu eesõiguse rakendamine.
> Loe edasi |
