Rahvaliidu põllumajandusminister Ester Tuiksoo, endine Reformierakonna Põlvamaa piirkonna juhatuse liige ning endine keskerakondlasest põllumajandusminister Jaanus Marrandi on alustanud valimiseelset järjejuttu Isamaaliidust kui Eesti põllumajanduse vaenlasest. Isamaaliitu süüdistatakse põllumajandusreformi lõpuleviimises ning tururegulatsioonide ja subsiidiumide rakendamata jätmises. Isamaaliidu kraesse jäetakse kirjutamata vaid põuad, üleujutused ja talvekahjud. Isegi täieliku mälu ja mõistuse kaotuse juures on seda kõike Isamaaliidu jaoks liiga palju. Püüan lugejatele selgitada Eesti põllumajanduse lähiminevikku faktidele toetudes. Rahvaliit on süüdistanud Isamaaliitu Vene turu kadumises ja selle tagajärgedes Eesti põllumajandusele. Alates 1994. aastast rakendas Venemaa Eesti suhtes topelttolle, kuigi 41 protsenti Eesti põllumajandussaadustest ja 97 protsenti nende ekspordist suundus Venemaale. See oli Venemaa, mitte Isamaaliidu poliitika. 1998. aasta oktoobris leidis aset Vene kriis, mille järel vähenes aastaga Eesti toidusektori kogutoodang 21,4 protsenti. Praegused rahvaliitlased, olles siis võimul, ei pakkunud ühtegi lahendust, kuidas leida Eesti põllumajandussaadustele stabiilsema hinnatasemega uus turg ja nii jõudis Eesti põllumajandus 1999. aastal, pärast Koonderakonna ja Maarahvaühenduse nelja-aastast valitsemist sügavaimasse kriisi. Meie õnnetuseks võeti see periood aluseks EL-iga liitumisläbirääkimistel. Sellest rahvaliitlased vaikivad. Mart Laari esimesele valitsusele on ette heidetud, et nad ei taastanud põllumajandustoetusi. Eesti NSV-s moodustasid veel 1989. aastal põllumajandussubsiidiumid OECD hinnangul 77 protsenti sektori kogutoodangust, samal ajal Euroopa Ühenduse riikides oli see 46 protsenti. Edgar Savisaare valitsus kaotas kõik riigi subsiidiumid piima-, liha-, kala- ja teraviljatoodetele. Toetusi ei taastanud Tiit Vähi valitsuse põllumajandusminister, praegune rahvaliitlane Aavo Mölder, Laari valitsuses Jaan Leetsar ega ka Maaliidu poolt põllumajandusministriks nimetatud Ilmar Mändmets KMÜ valitsuses. Toetused, tollid ja hangeldamine Laari valitsus jätkas talude infrastruktuuriobjektide – puurkaevude, side- ja elektriliinide, juurdepääsuteede ja maaparanduse – finantseerimist. Isamaaliidu esimene valitsus asutas talude arendamiseks Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi, tõi sektorisse riiklikud laenud ja lõi soodsa maksukeskkonna. Andres Variku ajal hakati rakendama aga konkurentsi äraspidiselt moonutavaid diferentseeritud otsetoetusi. Nii jäeti vähem kui viie lehma ja alla viie hektariga tootjad toetustest ilma. Isamaaliidu teise valitsuse ajal loodi Eestis EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) rakendamiseks kogu tururegulatsiooni seadusandlik raamistik ja asutati makseagentuur – PRIA. Käivitati EL-i investeeringuabi (SPP/SAPARD). Ka EL-iga liitumisläbirääkimiste põllumajanduspositsiooni valmistas ette just Laari valitsus, mille viis lõpuni endine keskerakondlane Jaanus Marrandi. Tänaseks on Eesti EL-i liige ja meile rakendub põllumajanduspoliitika, mis on tõstnud põllumajandustoetusi kümme korda. Samas poleks Rahvaliidu väliskaubanduspoliitikat järgides Eesti kunagi astunud WTO-sse ja poleks ka täna EL-is. Tollidest rääkides süüdistatakse kõiges ikka Laari valitsusi. Savisaare valitsusel põllumajandusalane kaubanduspoliitika puudus: ei rakendatud kaitsetolle ega avatud uusi turge. Sama võib öelda Vähi valitsuste kohta. Esimesed tollid iseseisvuse taastanud Eestis rakendas just Isamaaliidu valitsus 1994. aastal – kaitsetollid Venemaa teraviljale. Siis asuti ka Eestile uusi turge avama. Tehti taotlus GATT-iga (praeguse WTO-ga) liitumiseks ja sõlmiti EL-iga vabakaubandusleping. Isamaaliidu teise valitsuse ajal saimegi WTO liikmeks, rakendasime kaitsetollid kolmandatele riikidele ja jõustasime enamsoodustusrežiimi EL-iga. Mändmets, Varik ja Ivari Padar sõlmisid küll vabakaubanduslepingud Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikidega, kuid ei rakendanud ühtegi kaitsetolli. Rahvaliidu ministrid rakendasid vaid korra tolle Poola sealihale ja Tšehhi võile, kuid selle majanduslik mõttekus võrdus nulliga. Isamaaliitu süüdistatakse ka maaga spekuleerimises, kuid unustatakse, et omandireformi alused ja maareformi seadus võeti vastu Savisaare valitsuse ajal. Mölderi ajal jõustati põllumajandusreform, mida Laaril tuli hiljem ellu viia. Et maaomand hakkas Eestis õigusriigile omaselt kujunema restitutsiooni korras ja see läks teravalt lahku kolhooside-sovhooside ärastamise peajoonest, surusid praegused rahvaliitlased koos Reformierakonna ja Koonderakonnaga 1997. aastal läbi seaduse, millega võimaldati metsa- ja põllumaa müük juriidilistele isikutele. Sellega avati tee välismaalastele ja spekulatiivsele kapitalile tootlike maadega hangeldamiseks. Tagatipuks seadustati riigivargus – viidi sisse ilma konkursita riigimaa kasutusvaldusesse seadmine ja sellele väljaostu eesõiguse rakendamine. Eesti ühiskond leppis kokku, et maa- ja omandisuhted taastatakse õigusjärgsuse alusel. See tähendas peretalusid ja ühistutel baseeruvat maamajandusmudelit, mis on ka EL-i põllumajanduspoliitika eesmärk. See viidi sisse juba 1989. aasta Eesti NSV taluseadusesse ja Mölderi ajal ka põllumajandusreformi seadusesse. 1994. aasta veebruaris võttis riigikogu vastu otsuse, mille järgi põllumajandustootmine pidi baseeruma valdavalt taludel ning seda silmas pidades rakendati ka maareformiseadust. Rahvaliidu vaenlasekuju Isamaaliidu esimene valitsus andis erastamisseaduse alusel ühistutele eelisostuõiguse isegi toiduettevõtete müügikonkurssidel, lõi talumajandust ja ühistegevust toetavad struktuurid – laenu-, garantiide, toetus-, maksu-, teabe- ja nõustamissüsteemi, mis hiljem keerati pea peale. Täiesti vale ja pahatahtlik on nimetada Isamaaliidu tegevust maaelu hävitamiseks. Me ei saa kunagi teada, kas valitud maamajandusmudeliga oleks saavutatud soovitud eesmärgid, sest rahvaliitlased toetusid oma hilisemas maa- ja põllumajanduspoliitikas kolhoosidest ja sovhoosidest väljakasvanud struktuuridele. Rahvaliitlastest maapoliitikud ei ole tänini suutnud luua tasakaalu 300 põllumajandusliku suurtootja ning veel tegutseva 19 000 peretalu, 45 000 põllumajandusmaa väikeomaniku ja 63 000 peremetsaomaniku vahel. Kahjuks puudub neil terviklik maapoliitika. Selle tõdemuse varjamiseks otsitakse vaenlast, kelle kaela kõik ajada. Vaenlase loomine ja legend Isamaaliidust on Rahvaliidu poliitika nurgakivi, mis aitavad koos hoida vähenevat valijaskonda. Mõistetakse ju, et Rahvaliidu tegevus pakub «eestluse elujõudu» ainult vähestele. Isamaa ja Res Publica Liiduga ühineb lähiaegadel ka 1400-liiget koondav Põllumeeste Kogu. Eestis tekib erakond, mis ühendab rohkem kui 10 000 liiget. Tuiksoole ja Marrandile võin lohutuseks öelda, et küllap meist mõni siiski ka põllumajandust jagab. Ka programm tuleb võrreldes poliitilise kreedoga «mina tõingi 101 miljonit krooni ikaldustoetust» asjalikum, tulevikku vaatav. Legend Rahvaliidust kui ainsast maarahva huvide esindajast on läbi kukkunud ja Rahvaliidul soovitan vaenlaste asemel liitlasi otsida.
Eesti maapoliitika Peaminister (pm) Edgar Savisaar 1990–1992, põllumajandusministrid (põllum) Vello Lind, Harry Õunapuu. • Kaotati riigi subsiidiumid piima-, liha-, kala- ja teraviljatoodetele; võeti vastu omandireformi aluste seadus ja maareformiseadus. Pm Tiit Vähi 1992–1992, põllum Aavo Mölder. • Võeti vastu põllumajandusreformi seadus; kinnitati üleminek talumajandusele. Pm Mart Laar 1992–1994, põllum Jaan Leetsar. • Asutati Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond; Eesti ametlik avaldus GATT-iga (praegu WTO) ühinemiseks; talumajandusele ja erakapitalil põhinevale ühistegevusele üleminek, sõlmiti vabakaubandusleping EL-iga; rakendati kaitsetolle Venemaa teraviljale. Pm Tiit Vähi 1995–1995, põllum Ilmar Mändmets. • Sõlmiti assotsiatsioonileping Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikidega; esitati avaldus liitumiseks EL-iga; tutvustati riiklikku garantiisüsteemi. Pm Mart Siimann 1997–1999, põllum Andres Varik. • Tutvustati kapitalitoetust ja otsetoetusi; seadustati põllu- ja metsamaa müük juriidilistele isikutele; avati liitumisläbirääkimised EL-iga. Pm Mart Laar 1999–2002, põllum Ivari Padar. • Ratifitseeriti ühinemisleping WTO-ga; kinnitati põllumajanduspositsioonid liitumiskõnelusteks EL-iga; rakendati tollid kolmandatele riikidele; tutvustati EL-iga liitumiseelset investeeringuabi (SPP/SAPARD). Pm Siim Kallas 2002–2003, põllum Jaanus Marrandi. • Seati sisse põllu- ja metsamaa kasutusvaldusega väljaostmisõigus juriidilistele isikutele; EL-iga läbirääkimiste lõpp. Pm Juhan Parts 2003–2005, põllum-d Tiit Tammsaar, Ester Tuiksoo • Jõustus ühinemisleping EL-iga; Eesti Viljasalve riigiviljareservi vargus; suhkrutrahv. Allikas: Helir-Valdor Seeder |
