Ülenurme vallavanema süü ei leidnud tõendamist ka ringkonnakohtus
08.04.2008 13:50
Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu 27. septembri 2007 otsuse, millega mõisteti Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev talle esitatud ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses õigeks süü tõendamatuse tõttu.
Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. Foto: Sille Annuk
Maakohtu otsuse vaidlustasid nii ringkonnaprokurör Marge Püss kui ka kannatanu esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch.
Ringkonnaprokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist ning Aivar Aleksejevi süüdimõistmist ametiseisundi kuritarvitamises ja tema karistamist kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Kannatanu esindaja taotles samuti maakohtu otsuse tühistamist ja Aleksejevi süüdimõistmist ametiseisundi kuritarvitamises, samuti tsiviilhagi rahuldamist.
Süüdistusakti järgi muutis Aleksejev 2001. aastal ainuisikuliselt Ülenurme vallavolikogu seisukohta määrata Ülenurme alevikus Villa 2 asuva maa-ala tiheasustusega alaks ja määras maa-ala ühe osa hajaasustusealaks.
Ebaseaduslikult vastu võetud otsuse tõttu jäi väliseestlasel Eino Keerdil kui õigustatud subjektil tagastamisele kuuluv maa-ala ligikaudu 9,8 ha väiksemaks. Sellega tekitati süüdistuse järgi Keerdile vähemalt 2,6 miljoni krooni suurune kahju.
Aleksejevile esitatud süüdistusest nähtub, et tema poolt 30. augustil 2001 allkirjastatud kiri Tartu maavanemale oligi aluseks maavanema 20. septembri 2001 korraldusele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamiseks.
Maakohtus leidis aga tõendamist, et teemaplaneeringu kehtestamise aluseks ei olnud üks dokument ja seisukoht, vaid planeeringu koostamine oli pikk protsess. Maavanem tugines korralduse tegemisel planeerimis- ja ehitusseadusele, samuti keskkonnaministri, keskkonnaministeeriumi kantsleri ning eelnimetatud Ülenurme vallavalitsuse kirjadele.
Maakohtu hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses teha otsuseid maakonnaplaneeringu kohta. Planeerimis- ja ehitusseadus sätestab, et maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta teeb otsuse maavanem ja korraldab maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku maakonna keskustes ja teistes linnades ning planeeringuala valdade keskustes.
Samuti leidis maakohus, et Aleksejevi saadetud kirja sõnastusest ei nähtu maatüki staatus tihe- või hajaasustusena. Maakohtu seisukoha järgi ei saa väita, et Aleksejevi tegevus oleks otseses seoses Eino Keerdile väidetava kahju tekitamisega, kuna ei ole tõendeid, et vaidlusalune maa oleks tagastatud kannatanule tema soovijärgses mahus. Maavanema kehtestatud teemaplaneering ei riku kannatanu õigusi maa tagastamise menetluses, kuna planeeringuga ei muudetud varem kehtinud tiheasustusalade piire.
Tänase otsuse vaidlustamise soovist saavad menetlusosalised teatada seitsme päeva jooksul alates homsest. Kassatsiooniõiguse kastutamisel teeb ringkonnakohus motiveeritud otsuse 29. aprilliks.
Kõik tänased
