10. juunil süttis Palamuse vallas Kudina külas kulu kõrgepingeliini vigase isolaatori tõttu. 12. juunil oli metsapõleng Saare vallas Pedassaare külas, kus päästjad nägid taas põhjust lühisesse läinud elektriliinis. «Arvata võib, et traadid läksid tugeva tuulega kokku ja tekkis säde, mis kuiva metsaaluse süütas,» rääkis Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Guido Kokk. «Õnneks juhtus see maantee ääres ning mööduv jalgrattur juhtus seda nägema.»Maju süttib harva 13. juunil oli poolt hektarit hõlmanud metsapõleng Kambja vallas Kodijärve külas. Süüdlaseks arvati liiga lõdvad õhuliini paljasjuhtmed, mis tugeva tuulega omavahel kokku puutudes sädet lõid. Analoogne juhtum oli 12. juunil Viljandimaal Karksi vallas ning samal päeval Suure-Jaani vallas ja Abja-Paluojal. Nende juhtumite valguses osutub erandlikuks 13. juuni põleng Jõgeva vallas Kärde külas, kus liinialune turbapinnas ja võsa süttisid traatidele kukkunud kuusepuu tõttu, mille peal tugev tuul oli rammu näidanud. Eesti Energia tütarettevõtte Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ütles, et kõikide elektriliinidest või alajaamadest alguse saanud põlengute üle peab Eesti Energia täpselt arvet ning kui inimestele sünnib varalist kahju, makstakse see kinni. Viimane suurem kahju, mis tekkis elektriliinist, oli Hamburgi sõnul läinud suvel Hiiumaal, kus süttis talumaja. Eesti Energia maksis hüvitiseks miljon krooni. Hamburg rõhutas aga, et sugugi alati ei saa väita, nagu oleks kahjutule põhjus väljaveninud traatides või muud moodi alahooldatud liinides. «Tihtipeale võib liin katkeda ka alles mõne aja möödudes peale vigastuse tekkimist,» väitis Hamburg. «Näiteks kui metsatööde käigus lastakse juhtmeile puu peale, aga suudetakse liin vabastada või kukub puu ise maha, nii et elektrikatkestust kohe ei tekigi. Juhtmed on aga välja venitatud ning võivad hiljem katkeda või tuule käes teiste juhtmetega kokku põrgates lühise tekitada.» Metsameeste isetegevust liinide vabastamisel nimetab Hamburg väga ohtlikuks, ja mitte ainult selles mõttes, et liinile jääb varjatud vigastus. Alles kevadel sai Põlvamaal Veriora vallas elektrilöögist surma saemees, kes läks liinile langenud puud läbi lõikama. Ülevaatus käib usinalt Guido Kokk Jõgeva päästeteenistusest manitseb inimesi igal juhul mahakukkunud või rippuvaist elektrijuhtmeist eemale hoidma, kuni pole kindlalt teada, et vool on liinist välja lülitatud. Madalpingeliini puhul võib inimene traatidesse tormates saada elektrilöögi, kuid ellu jääda, kesk- ja kõrgepingeliinide puhul seda lootust aga pole. Kristjan Hamburg märkis, et elektrivõrgu renoveerimise rahastamine on viimaste aastate jooksul kahekordistunud, ületades kesk- ja madalpingeliini haldava Jaotusvõrgu puhul miljard krooni aastas. «Kõigi liinide läbivaatuse tsükkel on kolm aastat,» kinnitas Hamburg. «Jaotusvõrgul on ligi 50 000 kilomeetrit õhuliine, mis selle aja jooksul läbi käiakse. Regulaarsele läbikäimisele lisanduvad erakorralised ülevaatused, kui esineb rikkeid või mööduvaid lühiseid.» |
