See on saun! – vastas Arvo Talmeister küsimusele, mis neljarattaline pikk puidust vagun tema sõiduauto sabas on. Saun seisis otse Tartu linnasüdames, Magasini tänavas.

Linaõli järele lõhnav pikk vagun mahutab kolm ruumi. Tagantpoolt pääseb sauna esikusse ja leiliruumi. Need on küll ristsed juba saanud, aga kogu kaadervärk kannatab veel välja määratluse «tutikas».

Vaguni eesmises otsas, uksega vedava sõiduki suunas, on magamistuba kahe voodiga, mis kokku mahutaks ära kolm inimest.

Sellest toast pole siiski mõtet pikemalt kõnelda. Talmeis-ter ütleb, et see on oma pere tarbeks, ülejäänud osa on aga plaanis huvilistele rentima hakata, kui vajalikud load hangitud.

Ei saa väita, et saun oleks ülemäära suur. Lavale kerise ümber mahub istuma seitsmekesi, kui just suurte õllesõpradega tegu pole. Leil on saunas kõva, see on juba ära proovitud. Leiliruum on vaguni keskmine ruum, päramine on sauna esik või riietusruum.

Saunaahi ajab ka pesuvee soojaks, ent dušši siin ei ole. Talmeister ütleb, et eks jahedam vesituleb pangega ligi kanda ja suuremasse tünni valmis panna.

Ka peab ta plaani hakata vagunsauna rentima ühes tünnisaunaga.

See mõte, nagu ka vagunsauna soetamise idee – tünnisauna on Talmeister varemgi rendile andnud – on pärit Motoexotikalt. Seal sattusid tünnisaun ja Valgamaa mehe Peeter Sedriku tehtud saunavagun kõrvu seisma. Ning sobisid hästi.

Valgamaa saunameister ütleb, et OÜ Marpee Puit on selliseid vagunsaunu paari aastaga valmis saanud juba tükki kuus. Talmeistri jagu on viies. Ostjad on enamasti olnud eraisikud, kes on tahtnud veekogu kaldale sauna, ent kellele ehitusluba pole antud.

Just nii Sedrikul esimese vagunsauna mõte tuligi – vaguniga vee äärde sõitmist ei keela miski.

Teisalt on ratastel saun mugav: tuleb plaan kuskile uude kohta väljasõit teha, saab saunagi ümber kolida.

Talmeister kavatseb oma sauna ise tellijaile kohale vedada ja kuumaks kütta. Võõrale autole konksu otsa ta vagunit anda ei taha.