Hüvitist saab edaspidi küsida ka Eesti Energia e-teenindusest. Energiaettevõte arvutab siis maa maksustamishinna ja kinnistul olevate liinide kaitsetsoonide suuruse alusel välja, palju valuraha maksta. Postimees palus Eesti Energialt mõned näidisarvutused. Näiteks ühe Tartumaa äärevalla maaomanik saab kilomeetripikkuse madalpingeliini talumise eest maatulundusmaal 1,2 krooni aastas. Elamumaa puhul tuleks kompensatsiooniks vastavalt üheksa krooni. Ühes Tartu külje all asuvas vallas saab maatulundusmaal poolekilomeetrise kõrgepingeliini lõigu talumise eest 9,2 krooni, metsamaal kilomeetrise keskpingeliini eest aga neli krooni aastas. Kui aga Tartu Tähtvere linnaosas läbib mõnda krunti elektrikaabel, käib jutt juba sentidest. Seega on liinide talumise eest kompensatsiooni mõtet küsida eeldusel, et maaomanike kinnistuid läbib kilomeetrite kaupa elektriliine. Nõnda ongi varem kompensatsiooni nõudnud maaomanikega kembelnud Eesti Energial võimalik neil nüüd suu kinni panna, sest seaduse järgi kompensatsiooni ju makstakse! Aega jagub Varem on räägitud kompensatsiooni maksmise puhul tasaarveldustest maamaksuga, vastuvõetud seaduse kohaselt aga tasutakse raha siiski iga aasta 1. detsembriks küsija arvele. Erandiks on tänavune ehk esimene taotlusaasta – selle eest makstakse kompensatsioon välja tulevaks märtsiks. Eesti Energia juristi Kädi Streffi sõnul saab taotlusi esitada ka kompensatsiooni saamiseks tagasiulatuvult alates 2004. aasta 1. novembrist. Selliseid avaldusi saab esitada 2010. aasta esimese juulini. Kui korra juba taotlus tehtud, maksab Eesti Energia summasid edaspidi automaatselt. Kes tahab hakata varem kompensatsiooni saama, võib esimese taotluse Eesti Energia klienditeeninduses kasvõi kohe valmis kirjutada. Streff soovitab siiski oodata ära majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kehtestamisel olevad taotlusvormid. Uus taotlus on siiski vaja esitada juhul, kui maaomanik on näiteks kinnistuid müünud või neid juurde ostnud. Iga kinnistu kohta tuleb esitada eraldi taotlus. Arvestades kompensatsioonide endi väiksust kulutab Eesti Energia uue masinavärgi ülalpidamisele märkimisväärse hulga raha – infotehnoloogilistele ja muudele ettevalmistustele kulub neli miljonit krooni ja administreerimisele 1,5 miljonit krooni aastas. Ettevõte ise arvestab, et talumiskohustuse hüvitisi tuleb hakata maksma üheksa miljonit krooni aastas. Kinnistuomanikke on Eestis sadu tuhandeid, enamikul neist on maa peal liine siiski nii vähe, et puudub sügav mõte krooni-kahe pärast paberit määrida või Eesti Energia e-teeninduses pead vaevata. Lollitamine Ülenurme valla taluniku ja erametsaomanike liidu juhatuse liikme Uno Kiisholtsi maadele jääb nelja kilomeetri jagu õhuliine, suurem osa neist kõrgepingeliinid. Kiisholtsi sõnul mõjuvad hüvitisena makstavad kroonid lollitamisena, arvestades seda, et tal jääb igal aastal liinide tõttu saamata tuhandeid kroone tulu. «Mõni suur liin võib võtta hektari metsamaad kohe kasutusest ära – üks hektar metsamaad annab aastas vähemalt tuhat krooni tulu.» Kiisholts lisas, et ta maksab aastas 19 000 krooni maamaksu. «Kui mu metsamaadest kaheksa protsenti on liinitrasside all, siis on selge, et ma kannatan kahju ainuüksi kasutuseta liinialuse maa eest tasutud maamaksu pealt,» lausus ta. PRIA on arvestanud toetusalusest pindalast Kiisholtsi kinnitusel välja ka suurte kõrgepingeliinide alust põllumaad, sest mastide all on kuhjatised, mida ei saa harida. Kui hüvitist peab veel eraldi taotlema, on Kiisholtsi hinnangul tegu surnult sündinud projektiga. Eesti Energia tütarfirma Elpeci juhatuse liige Gustav Madis ütles, et tasu suuruse arvutamisel on väga oluline maakasutuse sihtotstarve. Seega läheb enamik koguhüvitisest suuremate asulate tootmis- ja elamumaade omanikele. Arvuta ise hüvitise suurus Talumiskohustuse hüvitise arvutamiseks on vaja teada • maa maksustamishinda, • maa sihtotstarvet (elamumaal ja kaitsealusel maal on vastav koefitsient 0,75, ärimaal 0,5, tootmismaal- ja sotsiaalmaal 0,25, veekogude maal, transpordimaal ja maatulundusmaal 0,1 ning sihtotstarbeta maal 0,05), • liinide pikkust, • liini kaitsetsooni laiust. Alla 1-kilovoldisel madalpingeliinil on kaitsetsoon 2 meetrit kummalegi poole liini, kuni 20-kilovoldistel liinidel (keskpingeliinid) 10 meetrit kummalegi poole ja 35–110 kilovoldistel keskpingeliinidel 25 meetrit kummalegi poole. 220–330 kilovoldiste kõrgepingeliinide kaitsetsoon on 40 meetrit kummalegi poole. Näidisarvutus • Madalpingeliin 1 km, kaitsetsooni laius kaks meetrit kummalegi poole ehk 4 meetrit: 4 x 1000 = 4000 m² kaitsetsooni. • Maa maksustamishind on antud juhul 3000 krooni hektarist, põllumaa sihtotstarbe koefitsient aga 0,1. • Seega on arvutus järgmine: 4000 x 0,3 kr/m² = 1200 krooni. See korrutatakse omakorda tasu suuruse koefitsiendiga 0,01 ning sihtotstarbe koefitsiendiga 0,1.
> Loe edasi |
