Linnapea: minu palgapäev tuleb tuleva aasta sügisel
24.04.2008 00:01
Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees
Jüri Saar, Tartu Postimees
Aasta Tartu linnapea toolil istunud Urmas Kruuse lubab 2009. aasta kohalikel valimistel võita reformierakonnale tagasi hääled, mille eelmise linnapea Laine Jänese linnavalitsus kaotas. Samas ei tee ta otsuseid pelgalt häälte püüdmisele mõeldes. |
| |
|
 |
Urmas Kruuse arvab, et temaga seostuvad eelkõige mõisted roheline, aktiivne tervislik liikumine, lapsed ja jätkusuutlik areng.
Foto: Sille Annuk |
|
|
|
|
Täna on ilus kevadilm, millega linnapea Urmas Kruuse kodunt raekotta tööle tuli?
Tulin täna autoga. Mul on külas Hiina delegatsioon ja vahepeal on paar sõitu ja homme olen Tallinnas.
Sõltub nädalast, kuid pooltel tööpäevadel tulen ma jalgsi. Jalgrattaga sõita sellest kaugusest pole mõistlik, ma valisin elamiseks koha, kust jalgsi jõuab tööle 20 minutiga. Aga ratas on talvekorterist väljas.
Millisesse Tartu linnaossa te oma kodu juurest Karlovast rattaga sõita ei julge?
Et kas ma kardan liikluse pärast? Linnas ei ole võimalik trenni teha, aga liigelda saab küll. Sügisel sõitsin ma Tartus kõik linnaosad läbi.
Mida vastate neile, kes kurdavad, et turvaliseks rattasõiduks pole tänavatel kohta ega ruumi?
Kohta ja ruumi on, aga iseküsimus, kas piisavalt. Käisin presidendiga kaasas Dublinis riigivisiidil ja kui võrdlen sealset liiklust ja rattateid, siis need olid samamoodi sõiduteega samas tasapinnas ja vaid kerge joonega eraldatud. Seal tundus liiklus hullumeelne. Ma imestasin, kuidas nad julgevad.
Seal tuli mulle mõte, et ka meil võiksid rattateed olla vasakul teepoolel, et ratturid näeksid neile vastu tulevaid autosid, jõuaksid reageerida.
Millist linna te oma rattatuuridel näete?
Ühelt poolt mulle meeldib, et Tartu on nii kompaktne ja väike. Teine, mida märkasin, kui palju meil on puitarhitektuuri ja kui palju on seal veel vaja renoveerida, et kõik see oleks kaunis ja kena.
Kui vaatan transpordikorraldust, siis mina ei ole veel aru saanud, et Tartus on ummikud.
Augustis väitsite, et bussiliiklus peab olema selline, et mugavalt saaks ühe käeliigutusega liigelda ühest punktist teise. Praegu tundub, eriti õhtusel ajal, et pigem toimub bussiliikluse suretamine, sõiduplaan on nii hõre, et inimesed ei viitsi enam peatusesse seisma minnagi.
Ma ei ole sellega nõus. Olen enne ka väitnud, et bussiliiklus vajab uut kvaliteeti. Täna seda saavutatud ei ole. Ütlesin seda tookord ja ütlen täna.
Seesama Tartu väiksus, mis on positiivne, seab bussiliikluses uusi väljakutseid. Et bussiga sõidaks rohkem inimesi, et oleks piisavalt mugav ja piisavalt lihtne liinivõrk. Ümberistumine ei pruugi täna olla sujuv ja mugav.
Kui me tahame investeerida kvaliteeti, ei saa me silmi kinni pigistada ja lasta piltlikult öeldes 24h suurtel bussidel sõita. On põhitrassid, kus liiklus peab olema tihedam, õhtuti on väikesed bussid, ja kolmandaks sotsiaalne mõõde – erinevate linnaosade vaheline liiklus peab arvestama ka nende inimestega, kellel on raske liikuda.
Praegu tahame kõik kokku panna ja ei suuda eesmärke saavutada. Uues bussihankes tahame sisse panna Põhjamaade mudeli, et inimene saab helistada ja bussi oma peatusesse tellida.
Elvas oli ka bussiliiklus, buss käis kümme korda päevas ja see oligi sotsiaalne tegevus. Helistati ja buss peatus ukse juures. Memmed said haiglasse ja poodi ja surnuaeda.
Aasta tagasi volikogu ees Marju Lauristinile vastates kõnelesite kolmest sambast, mida Tartus oluliseks peate; mainisite ülikooli, sportimist ja kultuurivõimalusi ning Emajõge. Kuidas need asjad on arenenud?
Esimene samm sportimisvõimaluste parandamisel on Raja pargi renoveerimine. Teiseks laululava tagant algava Emajõe promenaadi projekteerimine, järgmiseks Rebase ja Siili tänava kandis kallasraja väljaehitamine. Järgmiseks aastaks tahame selgeks saada, mis järkudega me edasi läheme.
Põhisuund saab olla üks, Emajõgi peaks olema maksimaalselt vaba ja kasutuses. Ihaste kandi terviserajad ja tammeallee, mida on hakatud istutama. Sammud ei ole ehk olnud nii suured, et silma paistaksid.
Räägime ka sildumisrajatistest, mida tahame Rebase tänava kanti luua. See on üks samm, et Emajõel oleks inimene, oleks elu. Mina näen alati kalamehi, aga mulle oli meeldiv, kui külas olev Lvivi delegatsioon vaatas neid, et issand kui lahe!
Ometigi on suhe jõega pigem passiivne, selle ääres käiakse jalutamas, aga jõe peal toimub vähe. Miks edenemine nii aeglane on?
Ei saa öelda, et tegevusse pole panustatud. Ka Jõmmu arendus on selleks, et jõel oleks elu. Ka rannaalad on arendatud selleks, et jõe ääres oleks inimestel puhkamise koht. Ka Jänese raja arendus – mina ei ole pessimist, et öelda, et seda pole vaja arendada. Seda on mõistlik arendada.
Kindlasti paistaks silma, kui tooksime intrigeerivaid tegevusi jõele, näiteks kontsertlava. Meie sammud võivad olla väiksemad, aga selle eest sihiteadlikumad.
Polarise teemast rääkides: mina küll ei ole nõus hoiakuga, et mis ta siin tossutab ja popsutab, niikuinii sureb laevaliiklus välja. Mina olen seda meelt, et kui meil on võimalik aidata, et laev sõidaks, siis see aitab Emajõge elavdada. Me ei saa olla positsioonil, et ettevõtja vaadaku ise, kuidas saab.
Milliste linnapeana tehtud saavutuste ja algatuste üle olete uhke?
Ootasin sellist küsimust. Selgelt selle üle, et minu tulekuga on väärtustatud lasteaiapedagoogide ja lasteaedade tähtsust. Meie lähiaastate investeeringud on suunatud uute lasteaiakohtade loomisse, kuid neisse on vaja ka töötajaid.
Teine asi on tervisespordirajatistesse suhtumise muutmine. Liikumis- ja sportimisvõimalused peavad saama välja arendatud. Ka jalgrattateede väljaehitamisse suhtumise muutmine on oluline, samuti Tamme staadioni renoveerimise alustamine. Oli pika vinnaga asi, aga sai jõuliselt ära tehtud.
Bussiliikluse korraldamise eest tahan hea seista.
Ma olen mõnes mõttes häiritud, kui poliitikud räägivad sellest, kui palju see või teine otsus hääli toob. Me peame mõtlema siiski iga inimese peale.
Natuke rohkem kui aasta pärast on kohalikud valimised ja ilmselt on ka Reformierakonnal huvi seal hääli võtta, niisamuti linnapeal?
Kui me mõtleme, et mõni inimene ei ole tähtis, siis need hääled ei tule. Kui teeme otsuse, et iga inimene on tähtis, aga kõiki huvisid ei saa rahuldada, siis see on realism.
Tartu Postimees online’is oli küsitlus, millest koorus, et vastanud ei ole linnavalitsuse tööga rahul. Mis on selle põhjus?
Praegune koalitsioon ja Reformierakond lähtub sellest, et on saanud inimestelt tegevuseks mandaadi, ja ma olen veendunud, et saame ka 2009 mandaadi. See ei ole minu jaoks küsimus. Väidan, et tulevikus võiks formeeruda parem tulemus kui täna.
Laine Jänese linnavalitsus kaotas eelmistel valimistel 23-st volikogu kohast neli, teie võidate need kohad tagasi?
Mina väidan, et saame rohkem kohti kui täna. Aga kohad ei ole eesmärk, vaid tegevus. Me lähtume arengukavast ja koalitsioonilepingust, kui on vaja teha valusaid otsuseid.
Täna on kisa läinud suureks, et kõigis riigieelarve hädades on süüdi omavalitsused, mis on absurdi tipp. Tuleb julgelt välja öelda, et me täna ei suuda osasid asju ellu viia, mitte minna populismile.
Kas pärast järgmisi kohalikke valimisi on Tartu linnapea nimi Urmas Kruuse?
Ma olen seda esimesel päeval välja öelnud ja ütlen veel kord – minu eesmärk Tartu linnapeana ei ole olla siin ainult üks või kaks aastat, lihtsalt kena potsatust teha. Jah, minu ja teiste linnavalitsuse liikmete palgapäev on 2009. aasta sügisesed valimised. Ma tahaksin teha tööd nii, et inimesed oleksid selle tööga rahul ja ma oleksin ise ka rahul, et ma ei läheks oma eetiliste väärtushinnangutega vastuollu.
Kas siin ei ole muretsemise koht? Andrus Ansip ja Laine Jänes paistsid teist palju rohkem linnapeana välja, nad esinesid rohkem. Ei saa öelda, kes rohkem tööd teeb, aga linn oli neid täis.
Tõepoolest, suures linnas on teised reeglid, aga ma ei saa lahti vanast kombest suhelda inimestega otse. Ka meie avalike suhete osakond ei tegele hommikust õhtuni sellega, et lasta linnapeal välja paista. Laine Jäneseks ja Andrus Ansipiks saadi mingil hetkel. Mul on
aega 2009. aasta sügiseni.
Aasta tagasi ütlesite, et tahaksite jääda meelde linnapeana, kes tegi Tartust rohelise linna. Kas praegu pannakse paari sõnad Urmas Kruuse ja roheline Tartu või milline paar moodustuks?
Kui inimeste käest küsida, kui teha uuring, mis minuga seostub, siis ma arvan, et needsamad roheline, aktiivne tervislik liikumine, lapsed ja jätkusuutlik areng. Need on käinud minuga enne kaasas ja käivad ka praegu. Järgnevate aastate jooksul investeerime kindlasti kordi rohkem, et see muutuks ka märgiliseks tähenduseks.
Ma ütlesin ka seda, et ma ei taha endale monumenti püstitada, ma ei ole monumendimees. Kõik arvavad, et kõige põnevam osa sellest tööst on see, kui sa lähed lõikad mõne lindi läbi. See ei ole üldse niimoodi.
Ometi just teie valitsemisajal tehti üks pargiala parklaks – Vabaduse puiesteel.
Ma ei ole see mees, kes paneb keti ümber puu ja ütleb, et seda puud ei tohi maha saagida.
Aga ma olen see inimene, kes ütleb üsna varsti välja selle, kui palju miks me teeme ja kuidas me inimesi tahame kaasa tõmmata – et nad oma õueala üle vaataksid ja istutaksid ka sinna midagi. See ongi linnakeskkond, mis pakub tulevikus naudingut.
Poliitilises mõttes on alati hästi lihtne pidada võitlust puu ja tänavaauguga. See paistab kõigile silma.
Kas linnaraamatukogu uue hoone kavandamine Vabaduse puiestee äärde on tõsine jutt või vaid rahva rahustamiseks? Kas tõepoolest olete see linnapea, kes ütleb, et hakkame vanalinna ehitama uusi ja suuri maju?
Esiteks me ei tea täna seda, kui suur maja tuleb. Me hindame üle mahud, mida kumbki osapool tahab saada.
Meie suur raamatukogu plaan oli ligi 10 000 ruutmeetrit, aga kui diskuteerida, milline on raamatukogu kümne aasta pärast, ma pean tunnistama, et keegi meist ei ole julgenud sel teemal sõna võtta. Ka ruumi ehitamine ja igasuguse lisapinna ehitamine on kulu, me peame olema ratsionaalsed.
Mina tahaksin, et ma istun kodus arvuti taga, teen klõpsu, mulle tuleb raamat koju või saan arvutisse mingi materjali. Kui ma lähen raamatukokku, mulle öeldakse, et meil peab olema palju riiuleid, sest raamatud peavad olema inimestele kättesaadavad.
Ühel hetkel piisab inimestes huvi tekitamiseks ka virtuaalsest riiulist. Selle jaoks ei ole pinda vaja.
Panete küsimuse alla, kas seda raamatukogu on üldse vaja?
Ei, ma ei pane seda küsimuse alla. Me tahame päris palju luua selliseid kohti, kus on kõik asjad koos – tšillimine, hän-gimine, raamatukogu – need on täiesti erinevad sihtrühmad. Me peame väga täpselt läbi mõtlema, kus me lisaväärtust loome.
Ma olin esimene linnapea, kes käis Anne noortekeskuses. Mina ütlen, et noortele peab ka olema üks eraldi nurk, ja see on uus noortekeskus, mida me kavandame. See noortekeskus on kindlasti vaja valmis ehitada, me oleme noored seni kõrvale jätnud.
Raamatukogu osas peame jõudma selle mahuni, mis on realistlik ja mida see keskkond välja kannatab. Mina ei pane kahtluse alla seda, et Tartusse on uut raamatukogu vaja. Ma olen Elvas ehitanud raamatukogu, see oli üks esimesi asju.
Kui tihti on teil peast läbi käinud mõte, et Vabaduse silda poleks pidanud ehitama, seda raha oleks pidanud kulutama mõne mõistlikuma asja jaoks?
Üsna ebaeetiline on mul anda hinnanguid otsuste kohta, mis on minevikus tehtud. Fakt on see, et see ei ole ei esimene ega viimane sild, mis Tartusse on tehtud. Eksperthinnangud ju toetasid, et seda silda on vaja. See on odava populaarsuse püüdmine – öelda, et mina oleksin teinud teistpidi.
Sellesse silda taheti panna kõik – ilu, valu, logistika –, sellega ehk pingutati üle.
Aga põhivaade peab olema ette, mitte kibestunult tagasi, ükskõik millise otsuse puhul.
Tartus on praegu käimas mitu elanike ja arendajate vahelist võitlust kõrgete majade küsimuses. Kes peaks jääma peale – kas kõrgust ja tihedust taotlev arendaja või hõredamat asustust sooviv naaber?
Need huvid peaksid olema tasakaalus. Linn peaks olema ühelt poolt tasakaalustaja erinevate poolte vahel. Aga mina olen tahtnud, et linnavalitsus võtaks väga selge seisukoha ja alati ei pruugi see minna kokku arendajate ja elanike arvamusega.
Mitte mingil juhul ei saa linnavalitsus olla ühe või teise tõugata.
Kui vaadata Tartu monumente, siis me oleme õnnelikud – meil tuleb idee ja me teeme selle ära. Ja meie linnaruum läheb igal juhul paremaks.
Mäletan, te küsisite mult – kas siga tuleb või ei tule? Ma ütlen ausalt – mind tegelikult turg ei huvita, aga mulle meeldib, et ta on olemas, ja siga annab sellele fooni. Ma ei näe siin midagi alaväärset. Mul oli õõvastav kuulda, kui keegi arvas, et kas see sobib ülikoolilinna, me rikume ära linna maine. Ma ei suuda selliste aruteludega kaasa minna.
Linnavolinik Sergei Teplov küsis teilt aasta tagasi, kuidas arendada koostööd erinevate kogukondadega. Ütlesite, et peaksite vastamiseks mõnda aega siin linnas töötama. Mida ütlete nüüd, aasta hiljem?
See on super, et vene ball on Tartus. Me väärtustame erinevaid kultuure ja toetame nende omaalgatust. Ja see on suur õnn, et meil ei ole olnud vene kogukonnaga konflikte. Ongi hea, kui inimesed hoiavad oma keelt ja kultuuri ja arvestavad ka meiega.
Sama teema on linnaosade seltsidega – mulle meeldib see, et nad olemas on, ja see on absurd, et keegi ütleb, et nad on tülikad ja pirisevad. Läbi nende kogukondade tekib ka identiteet.
Linnapeaks kandideerimise ajal ütlesite, et väga oluline on Suur-Tartu tekkimine. Mida olete jõudnud selles suunas ära teha?
Ma kirjutasin alla ühele lepingule, mis puudutas planeeringute kooskõlastamist. Teiseks, vallad toetavad Tartu spordiklubides treenivaid sportlasi. Ida ringtee osas teeme koostööd ja kirjutame alla lennujaamaga koostöölepingu lennujaama arenguks.
Lähinädalatel on mul plaan kohtuda Elvaga ja räägime, kas meil on võimalik midagi teha selleks, et Tartu–Elva vaheline kergliiklustee kindlasti ikka tuleks. Need ongi koostöövariandid.
Minu jaoks ei ole linna piiri nihutamine kunagi küsimus. Me ei pea ühinema, me peaksime ühendama teenused.
Mida olete teinud, et Tartu linnavalitsemist läbipaistvamaks muuta, nagu aasta tagasi soovisite?
Ka infopunkt toob inimesed linnavalitsusele lähemale. Teiseks needsamad päevad Eedenis ja Lõunakeskuses, mis viis ametnikud linlastele lähemale.
Minu arvates on Tartu linnavalitsuses bürokraatiat kordades rohkem kui Elva linnavalitsuses ja ma saan ka aru, miks see nii on – struktuur on suurem. See, kui palju mõeldakse sellele, kas asjad on piisavalt läbipaistvad ja kuidas tehakse hankeid, see on paras peavalu. Aga läbipaistvus peab olema tagatud.
Ma tahaksin, et meie struktuur oleks nii hästi välja arendatud, et inimene ei peaks linnavalitsusse tulemagi, see eeldab IT-lahendusi.
|
|
|
|
|
Kõik tänased
