Veel eelmise aasta algul kuulus võim kunagises V. I. Lenini nimelises Tartu katseremonditehases sadakonnale praegusele ja endisele töötajale ning kellelgi polnud ettevõttes kümnest protsendist suuremat osalust. Proletaarse süütuse võttis Estrelt aga kahe rivaalitseva grupi lahing firmas enamusosaluse saavutamise nimel.

Nurjunud katse

Ühel pool punast joont seisavad nüüd eduka ja kiiresti kasvava metallitööstusettevõtte Tarmetec juht Toomas Lepp ning Tarmeteci «maaletooja» ja endine Estre juhatuse esimees Olavi Laaneleht, teisel pool aga kinnisvaraarendaja Aivar Arand ja Estre tegevjuht Heidi Raig.

Raig kaebas Tarmeteci kohtusse, ent istung jäi ära, sest pooled võtsid jaanipäevani aega, et jõuda kohtuvälisele kokkuleppele.

Raigi väitel viis Tarmetec koos Estre endise juhatuse esimehe Olavi Laanelehega läbi Estre ülevõtmise katse.

Kõigepealt korraldas Laaneleht Raigi sõnul ülemöödunud aasta novembris teiste Estre aktsionäride teadmata ühe surnud väikeaktsionäri osaluse müügi Tarmetecile.

«Ülejäänud aktsionärid said müügist teada alles siis, kui Tarmetec saatis ka teistele väikeaktsionäridele laiali kirjad aktsiate ostusooviga,» lausus ta. «Esimese ringi kirjad läksid laiali Estre pensionäridest endistele töötajatele.»

Kümned Estre pensionärid müüsidki Tarmetecile oma osaluse maha. Ettevõte suutis Raigi sõnul omandada 24,9 protsenti Estre aktsiatest, teiste hulgas müüs eelmisel sügisel Tarmetecile oma osaluse maha ka haiguse tõttu kevadel juhatuse esimehe kohalt lahkunud Laaneleht. Laanelehele kuulus varem suurim osa ehk kümnendik Estre aktsiatest.

Vastavalt põhikirjale on Estre aktsionäril Raigi kinnitusel ettevõtte aktsiate eelisostu õigus. Selleks oligi Tarmetecile kõigepealt vaja kas või üht ettevõtte aktsiat.

Raigi väitel tegi aga Tarmetec ise aktsiaid ostes vea, sest aktsiate müük Tarmetecile toimus teiste Estre aktsionäride selja taga ning sestap ei saanud keegi kasutada eelisostuõigust.

Õnnestunud katse

Just see andiski Raigile võimaluse Tarmetec kohtusse kaevata. Kohus peatas oma määrusega aktsiate edasise müügi Tarmetecile ning nüüd saabus Raigi kord tegutseda. Talle andis märksa vabamad käed ka fakt, et Tarmeteciga aktiivset koostööd teinud Laaneleht oli juhatuse esimehe ametist lahkunud.

Üllatava tempoga omandas Raig ettevõttes 55-protsendilise osaluse.

Kõigile töölistele oli Raigi sõnul teada, et kui Tarmetec saavutab ettevõttes enamusosaluse, siis on põllu- ja metsatehnika tootmisega lõpp ning paljud inimesed jäävad tööst üldse ilma. Niisiis eelistas töötava rahva enamus Raigi, sellal kui esimesena ostupakkumise saanud ettevõtte pensionärid müüsid osaluse Tarmetecile.

Olavi Laanelehe sõnul hakati pärast tema lahkumist võidu ettevõtte aktsiaid kokku ostma. Ta väidab, et tegelikult on Raig variisik ja tema aktsiaosaluse taga seisab sootuks ärimees Aivar Arand. Arandile kuulub autoremondifirma ning ta tegeleb kinnisvaraarendusega endise Tartu lihakombinaadi territooriumil.

Raig tunnistab, et tal polnud tagataskus aktsiate ostmiseks raha ja Arand garanteeris aktsiaostuks võetud laenu. Samuti ei salga ta, et suure tõenäosusega on ka Arandil tulevikus seoses Estrega midagi saada, aga jääb selgusetuks, mida täpsemalt.

Nii nagu Raig tunnistab seost Arandiga, ei eita Olavi Laaneleht lävimist Tarmeteciga. Ta lootis teha Tarmeteciga koostööd tootmisel ja müümisel. «Vahepeal oli mul eesmärk omandada Tarmeteciga kahe peale 50-protsendiline osalus, aga siis läks tervis käest ära ja sügisel müüsin ka enda osaluse Tarmetecile.»

Tarmeteci juht Toomas Lepp ütles esmaspäeval Postimehele, et tal ei ole lähinädalail aega kommentaare jagada.

Laaneleht on veendunud, et tööinimeste võim pidi varem-hiljem lõppema kas pankroti või üleminekuga kapitalistlikule juhtimisele. «See oleks olnud nõukogude stiilis jätkamine,» lausub ta.

Ja mida arvab töörahva võimu lõpust Estres Raig? «Kahjuks ei mänginud välja,» tunnistab ka tema.

Neelaja ja neelatav

Tarmetec 2004. aastal

• Müügitulu 111,6 mln krooni

• Kasum 7,7 mln krooni

• töötajaid 196

Estre 2004. aastal

• Müügitulu 32 mln krooni

• Kasum 4 mln krooni

• Töötajaid 118

Allikas: krediidiinfo

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5