Peipsiääre valla elanikud maksavad kinni vaid väikse osa oma ametnike palkadest, suurem osa vaeste valdade sissetulekust tuleb kaudselt linnadest, mille maksumaksjate loodavat lisaväärtust riik oma tasandusfondi kaudu ümber jagab.

Seega läheb Peipsiääre valla, aga samamoodi ka Laeva ja Võnnu valla ametnike ülalpidamine Eesti maksumaksjale parasjagu palju maksma.

Peipsiääre vald on ületamatu ka oma personalikulude osaga eelarvest – ligi 15 protsenti selle aasta tuludest kulub ametnikele ja volinikele palkade maksmiseks.

Eelarvete põhjal tehtud arvutused purustavad siiski müüdi, nagu sõltuks ametnike palgakulude osatähtsus eelarve tuludes valla elanike hulgast.

Sugugi mitte – tillukese, 6,14 miljoni kroonise eelarve ning Peipsiäärest väiksema elanikkonnaga Meeksi vald suudab hoida personalikulud 10,8 protsendi juures.

1800 elanikuga Rannu vald saab hakkama 5,8 protsendiga, sellal kui 4541 elanikuga Ülenurme vald paneb hakkama üle seitsme protsendi eelarve tuludest. Ülenurme valla palgalehelt leiab sellised Tartumaal harva esinevad ametimehed nagu vallaarst ja kodanikukaitse juht.

Vald valla pärast

Regionaalminister Jaan Õunapuu kinnitusel ei tohiks vallavalitsuse ja -volikogu personalikulud ületada 10 protsenti eelarvest, aga just kaheksa-üheksa valda Tartumaa 19 vallast ületavad seda Tartu Postimehe arvutuste kohaselt.

Rohkem kui 10-protsendiline personalikulude osa lõhnab Õunapuu meelest soovi järele inimestele tööd anda, mitte niivõrd tahte järele kõigi nende inimeste abil omavalitsuse elanikke helge tuleviku suunas juhtida.

Õunapuu kinnitusel on vallavolikogu rahva valitud organ, kes kehtestab vallavalitsuse töötajate palgad.

«Eks valla elanikel on kaudne poliitiline vastutus – järgmistel valimistel saavad nad reageerida,» sõnab ta.

Endine Tartu maavanem Õunapuu lohutab siiski tartumaalasi, et palgakulude osas avaneb sama kirju pilt ka mujal Eestis.

Keegi ei äga

Tartu vallavanema ning Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhi Aivar Soobi kinnitusel on vald (personalikulu ühe elaniku kohta, 511 krooni, on maakonna väikseim) püüdnud oma palgaliste tööaja maksimaalselt sisustada ning samas ka mõistlikku palka maksta. «Mõni aasta tagasi oli meil 18 ametnikku, aga praegu on neid alla kümne,» ütleb Soop.

Personalikulude väiksuse poolest ühe eesrindlikuma, Rannu valla juht Uno Rootsmaa kinnitab, et keegi vallavalitsuses ei ole töökoorma all pikali kukkumas. Rannu vallavalitsuses on 6,5 töökohta.

«Mõni vald peab registripidajat, mõni kassapidajat,» räägib Rootsmaa. «Meil vallavalitsuses veel pisike kassakene on, aga selle majandamisega saab sekretär hakkama.»

Samas on 6,5 töökohta Rootsmaa hinnangul ka see piir, millest allapoole töötajate hulka enam kahandada ei saa.

Selge on aga see, et vallavalitsus võib raha laristada või kokku hoida nii suures kui väikses vallas – suurus pole oluline. Haldusreform siin imet ei tee, imet saavad teha inimesed, kes neid valdu juhivad.

Kui valla elanik ei tunneta valla arengut ning näeb samas suuri vallavalitsuse juhtimiskulusid, siis võib Rootsmaa sõnul küsida, milleks on ametisse vaja nii palju inimesi.

«Volikogud peaks välja selgitama, kas iga palgalehel oleva ametniku töö on sama oluline kui mitmed teised probleemid, näiteks investeeringud ja laste heaolu,» ütleb ta.

Vallaametnike palkadel puudub riigiametites nähtav palgaastmestik, nemad saavad palka nii palju, kui volikogu heaks arvab. Sageli kipub volikogu arvama sedasama, mida vallavanem.

Oma valitsusaja jooksul mitte midagi märkimisväärset saavutanud äärevalla juht võib saada ka 20 000 krooni palka, kui volikogu heaks arvab. Üleminekuaja hambast puretud maapiirkonnas on volikogu liikme mõne tuhande kroonine kompensatsioon ja muud vallavalitsuse kaudu saadavad hüved samas piisav argument, et protestihimulisema volikogulase suu kinni panna.

Õunapuu tunnistab, et haldusreformi mõte ei ole siiski niivõrd omavalitsuste personalikulude vähendamine ühe elaniku kohta, sest suur vald ei pruugigi odavam olla.

«Samas annab haldusreform ajupotentsiaali kasvu ning parandab ka näiteks kontrollivõimalusi,» räägib ta. «Küsimus on selles, kas valla raha läheb palgaks, preemiaks või puhkusetasuks? Või läheb see raha investeeringuteks?»

Segased eelarved

Kõrvalolevast tabelist jäid välja kolm Tartu maakonna linna ning Piirissaare vald, sest nii väikse valla võrdlemine teises kaalukategoorias olevatega oleks lihtsalt ülekohtune.

18 ülejäänud valla eelarves tuhnimine on üks tänamatu tegevus, sest eelarved erinevad nagu kirjud koerad – osa valdu on pannud kõigi vallavalitsuse ametnike personalikulud ühele reale koos majandamiskulude ehk küttele ja pastakatele-pliiatsitele kuluvaga.

Osal valdadel on aga erinevate vallaametnike palgad erinevatel eelarveridadel.

Tähtvere vallavanem Rein Kokk üllatas Postimeest teatades, et vallavalitsuse personalikuludesse on kantud ka valla allasutuste juhtide palgad, näiteks gümnaasiumi direktori ja lasteaia juhataja oma. Tegelikult aga on vallal Koka väitel Tartu maakonna keskmisest väiksem per

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0