Tamme gümnaasium ei võta tänavu uusi gümnasiste humanitaarsuunale, Forseliuse gümnaasium aga püüab ühte kümnendasse klassi mahutada nii humanitaar- kui ka reaalsuuna.

Linnavalitsuse märtsi alguses tehtud otsus kümnenda klassi vastuvõtukvootide jagamise kohta pani Tamme ja Forse­­liuse gümnaasiumi keerulisse olukorda, sest mõlemad koolid kaotasid ühe kümnenda klassi.

Tamme kooli gümnaasiumiosas oli seni reaal-, humanitaar- ja loodusklass. Direktor Toomas Mälksoo teatel on kool nüüd otsustanud, et humanitaarklassi vähemasti sel aastal õpilasi vastu ei võeta.

Sellise otsuseni viis suuresti 9. klasside paremate õpilaste küsitlemine. Selgus, et humanitaarklassist huvitatuid on napilt, see jääks pigem mujalt pärit õpilastele. Samas sobivad ka reaal- ja loodussuuna õppekavad omavahel paremini.

Mälksoo märkis, et kaalumisel oli ka võimalus jagada kolm suunda kahe klassi vahel, aga see olnuks kooli eelarvele koormav. Kui järgmistel aastatel peaks põhikooli lõpetajate eelistus kalduma humanitaarsuuna kasuks, on teoreetiliselt võimalik ka kolmanda suuna taasavamine, kui kooli rahakott lubab.

Siiski oleks see keeruline, sest kui õpilaste arv peab vähenema koolimaja normidekohase mahutavuse piiresse – mitmesaja võrra – , tuleb tasapisi hakata koondama ka õpetajaid.

Minevik kohustab

Forseliuse gümnaasiumi õppenõukogu langetas eile otsuse, et ainsas alles jäänud kümnendas klassis tuleb nii humanitaar- kui ka reaalsuund. Kooli õppealajuhataja Valli Taliaru sõnul sündis otsus raskelt, aga asja otsustas ennekõike see, et oma kooli 9. klassi laste seas jagub huvilisi mõlema suuna tarvis piisavalt.

Saati on kuulsusrikka minevikuga kirjanduskoolil Taliaru meelest kohatu humanitaarsuunast loobuda, ehkki noorte huvi näib reaalsuuna vastu suuremgi olevat.

Forseliuse kümnes klass hakkab sügisel mingit hulka aineid õppima koos, vastavalt valitud suunale saavad väiksemad rühmad aga eraldi lisatunde. Näiteks kui humanitaarsuuna õpilastel on täiendav kirjandustund, istuvad reaalsuuna õppurid hoopis matemaatikatunnis.

Nüüd tuleb koolil õppekavad kiirkorras ümber teha. Õpetajatele tähendab õpetamise uue korra järgi ettevalmistamine suurt lisatööd.
Esialgu on otsus tehtud ainult sellesuvist vastuvõttu silmas pidades, millised suunad jäävad alles tuleval aastal, pole Taliaru kinnitusel veel selge.

Kaks kooli rahul

Erinevalt kahest ülalnimetatud koolist pole kunstigümnaasiumis ega ka Descartes'i lütseumis paralleelklasside arvu kärpimine suuremat tuska toonud.

Kunstigümnaasiumi õppealajuhataja Vaike Paide ütles, et mõlemad, nii majandus- kui ka kunstisuund jäävad alles, kuid kunstiklasse tuleb kahe asemel üks. Ka kooli enda soov oli, et sisseastumisel oleks sõel tihedam ja õpitulemuste näitajad paremad.

Descartes'i lütseumis tähendab ühe paralleeli kadumine vaid seda, et vastu võetakse vähem õpilasi: 72 senise 108 asemel.