Tartu kodulehekülje järgi peaks linnas olema 53 avalikku pakendikonteinerit, Tartu Postimees tuvastas oma retkel, et tegelikult on neid 46. Miks ei ole üldkasutatavaid pakendikonteinereid kõigis neis kohtades, kus peaksid olema? Linna kodulehel toodud 53 avalikust pakendikonteinerist oli tegelikult puudu neli: Ujula Konsumi, Võru tänava Maxima, Anne Säästumarketi ja kaubamaja juures. Kolm konteinerit olid halvasti tähistatud ja raskesti leitavad. Mõned konteinerid läksid kaduma pühade ajal. Ujula Konsumi konteiner leiti hiljuti ühiselamute juurest, nüüd on see endises kohas. Säästumarketite juures on konteinerid tavaliselt kaupluste tagauste juures ja neid on keerukam leida. Linnavalitsuse ametnikud ei sõida konteinerite kõiki asukohti pidevalt läbi. Info jõuabki sageli meile nii, et elanikud helistavad ja teatavad, et mõnes kohas on konteiner puudu. Laias laastus on Tartus üks üldkasutatav pakendikonteiner ligi 2000 elaniku kohta. See on ju ebanormaalne! Mida võtab keskkonnateenistus ette, et neid konteinereid juurde tuleks? Kui võtta kokku avalikud konteinerid ning ettevõtete ja korteriühistute konteinerid, siis on pakendiorganisatsioonid pannud Tartusse 131 segapakendite konteinerit, mis teeb ühe konteineri ligi 760 elaniku kohta. Töötame eelkõige selles suunas, et eramajade piirkondades oleks rohkem kogumispunkte ning et need funktsioneeriksid normaalselt. Tahame saavutada olukorra, et inimesel ei tuleks konteineri juurde jõudmiseks läbida rohkem kui 200 meetrit. Võrdluseks: riikliku jäätmekava eelnõus seatakse eesmärgiks rajada kogumisvõrgustik linnades tihedusega üks punkt tuhande elaniku kohta ehk 500 meetri kaugusel. Kui palju konteinereid tuleb Tartusse sel ja järgmisel aastal juurde? Selle aasta alguses lisandub vähemalt viis kogumiskohta. Tuleb ka konteinerite ümberpaigutamist, näiteks kortermajade juures olevad avalikud paberikonteinerid viiakse eramajade piirkondadesse. Oleme pidanud läbirääkimisi mittetulundusühinguga Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO). Nende ettepanek on paigaldada Tartusse kevadel veel 50 konteinerit, kuhu kogutakse vaid klaasi. Järgmiseks aastaks ei taha lubadusi välja käia, sest olukord muutub kiiresti. Miks ei ole Supilinnas pakendikonteinerit ja miks on Ihastes vaid üks pakendikonteiner? Jaanuaris paigaldab ETO ühe segapakendi- ja ühe vanapaberikonteineri Supilinna Marja ja Oa tänava ristmikule. Sel kuul saab ka Vana-Ihaste pakendikonteineri. Vana-Ihastes oli sügiseni pakendikonteiner, kuid see viidi minema, sest selle juurde kanti kokku olmeprügi ja konteineris olnud materjali polnud võimalik taaskasutusse suunata. Sellepärast ei olnud pakendiorganisatsioon nõus oma kulul sealset kogumispunkti pidama. Nüüd katsetab seal kogumisega teine firma ja loodame, et teine katse Vana-Ihastes pakendeid koguda läheb edukamalt. Paljud pakendi- ja vanapaberikonteinerid on halvasti tähistatud või üldse tähistamata. Miks ei nõua keskkonnateenistus pakendiorganisatsioonidelt konteinerite korralikku tähistamist? Nõuame pidevalt nende tähistamist. Teeme seda üldisemalt ja ka konkreetselt – sõidame teatud hulga asukohti läbi ja teeme firmale ettekirjutuse, kus on konteinerid tähistamata. Eelmise nädala reid näitas, et neljakümnest kontrollitud konteinerist oli puudulikult või üldse märgistamata 12. Pakendikonteineri tähistamine ei ole ühekordne töö. Kleepsud kuluvad, mõned soditakse, talvel pandud kleepsud tulevad ka kergemini maha. Millal saavad konteinerid korraliku tähistuse? Tähistamine on pidev töö, mida teevad jäätmekäitlejad, ning nad peavad seda tegema jooksvalt. Kuid kogu aeg on võimalus, et eilne märgistatud konteiner on tänane märgistamata. Miks ei ole üldkasutatavatel pakendi- ja vanapaberikonteineritel tähistust, näiteks kleepsu, et need on kõigi jaoks? Üldkasutatavate konteinerite oma tähistuse vajadus on üles kerkinud just viimasel ajal, kui paljud ühistud on tellinud endale pakendikonteinerid, mille juurde pole peale ühistu liikmete kellelgi asja. Tartu avalikele pakendikonteineritele omaette kleepsu tegemine on üks võimalik lahendus, mida oleme ka arutanud. Avaliku konteineri iseseisva tähistuse, näiteks kleepsu tegemine ei ole keeruline ja ilmselt ka mitte kuigi aeganõudev. Ehkki see peaks olema konteinerite paigaldajate-pakendikogujate ülesanne, on linn vajadusel nõus asja eest vedama. Pakendikonteinerid on väiksed, naeruväärselt väiksed on ka nende avad. Pakendid tuleb sinna toppida ükshaaval, veinipudelist suuremad asjad avadest sisse ei mahu. See on ebanormaalne! Kas nii jääbki? Oleme jõudnud tõdemuseni, et pakendiorganisatsioon kasutab praegu olemasolevaid konteinereid ega ole suuteline tegema olulisi investeeringuid nii kiiresti, nagu see vajalik oleks. Paljud avalikud pakendikonteinerid ajavad prügi üle ääre. Miks ei kohusta keskkonnateenistus pakendiorganisatsioone neid korralikult tühjendama? Rõhutan: pakendite kogumise ja käitlemise osas on täielik vastutus pakendiorganisatsioonidel. Prügifirmad tühjendavad konteinereid pakendiorganisatsiooni ja prügifirma vahel kokku lepitud graafikute alusel, aga nüüd ei ole endiste graafikutega enam midagi peale hakata. Linnavalitsuses järelevalvega tegelevad ametnikud ei ole tänaseni teinud trahve selle eest, et neid konteinereid ei tühjendata piisavalt. Viimase ajani ei olnud see probleem ka nii terav. Üle-eelmisel nädalavahetusel uppusid aga kõik pakendikonteinerid ja nende ümbrused. Trahvimine võib olukorra lahendada küll – kusagil, mingil hetkel, mingiks korraks. Aga kogumissüsteem, milles mõnes mõttes puudub majanduslik loogika ja mis toimiks vaid trahvimise hirmus, ei saa olla edukas. Tundub, et osapooltel on erinevad huvid: elanikud, omavalitsused ja riik soovivad kokku koguda võimalikult palju pakendeid, kuid tootjatel, keda esindavad pakendiorganisatsioonid, pole sisulist huvi pakendite vastu, sest iga lisakoorem pakendeid tähendab lisakulusid. Siiski: nüüd on ETO Tartu keskkonnateenistusele kinnitanud, et nende paigaldatud konteinereid tühjendatakse nii sageli, kui vajalik. Probleemiks võib aga saada see, et prügi vedavad firmad ei suuda reageerida nii kiiresti, kui vaja. Miks ei saada linnavalitsus inimestele trükist, kus on üldkasutatavate pakendi- ja vanapaberikonteinerite asukohad? Saadame varsti elanikele koju infomaterjali, milles on toodud täielik teave ohtlike jäätmete kogumise kohtadest ning paberi- ja pakendikonteinerite asukohtadest. Jaanuari jooksul jõuab linna kodulehele veebikaart, kus on kogu jäätmeinfo esitatud. |
