Maksupetturid sahkerdavad varifirmade ja fiktiivsete arvetega
(28)
25.01.2006 00:01
Hindrek Riikoja, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eesti maksukuritegudes annavad järjest enam tooni
«projektikurjategijad», kes asutavad firmasid ainsa eesmärgiga esitada
fiktiivseid arveid, mille abil saavad firmajuhid ja – omanikud oma ettevõtetest
raha välja kantida.
| | | | >Skeem, mille abil maksudest kõrvale hiilitakse ja majandusolukorda maksuametile tegelikust nukramana näidatakse, on iseenesest lihtne. Maksude optimeerimiseks luuakse firma, kes hakkab huvilistele väljastama arveid tööde ja teenuste eest, mida reaalselt osutatud ei ole. Selle eest makstud rahast võtab arve väljastaja vahendajate kaudu oma teenustasu ning ülejäänu rändab maksjale juba sularahas tagasi. Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhi Enriko Aava sõnul soosivad firmade kiiret avamist ja lühiajalist kasutamist seadused. Skeemid, mida maksude optimeerimiseks kasutatakse, on Aava sõnul muutunud keerulisemaks, sest ka maksuametnikel on lisandunud oskusi ning skeemide taga olevate inimesteni jõutakse sagedamini. Nimesid ei ütle Libaarvete trükkimisega tegelenud gruppe avastati möödunud aastal kümme ning nende teenuseid kasutasid sajad ettevõtted. Aava sõnul uuritud maksupettuste arv iseenesest mullu vähenes, kuid avastatud juhtumite taga oli varasemast rohkem inimesi ning seeläbi oli ka nende tegevuse ulatus märksa laiem. Kohtusse saadeti eelmisel aastal kokku 31 maksupettustega seotud juhtumit, millega tekitati kahju enam kui 128 miljoni krooni ulatuses. Samas möönab maksuamet, et tegemist on vaid osaga kõigist kuritegudest ning nii mõndagi jääb uurijatel leidmata. Inimesed, kes maksupettuste organiseerimise taga seisavad, on tihti ühed ja samad ning paljud neist on kuritegelikus maailmas juba ammu tegutsenud. Juhtunud on sedagi, et korra libaarvete teenust kasutanud inimesi sunnitakse seda ka edaspidi tegema. Vastasel juhul ähvardatakse nende varasemad tehingud avalikustada. Seaduse vastu patustanute seast leiab nii suuri ja rahvale tuntud ettevõtteid kui ka väikefirmasid. Aava sõnul on tavaliselt pettuse taga omanikud, kuid ette tuleb sedagi, et suurfirmade juhid üritavad ettevõttest raha välja kantida omanike teadmata ning ise sellelt teenida. Nimesid ei soostunud ta uurimisele viidates avalikustama. Aastate jooksul vähenenud maksupettust arvu põhjendab Aav osalt maksuameti tõhustunud tööga. «Eks meilgi ole välja kujunenud oskused, kuidas juba esialgsel vaatlusel ära tunda, kas tegemist on petuskeemiks loodud firmaga või mitte,» rääkis ta. «Samas on selge, et nii kaua kui riigis on maksud, leidub ka inimesi, kes nendest kõrvale hiilida tahavad. Kui tõhustub uurimine, siis muutuvad skeemid ka keerulisemaks ja raskemini jälgitavaks,» ütles Aav. Peale maksukuritegude olid maksuameti eelmise aasta märksõnad veel mitmed narkootiliste ainetega seotud avastused ning illegaalse sigaretivabriku avastamine ja sulgemine. Narko ja salasuits Septembris Harjumaal Rummus avastatud ja suletud sigaretitööstuse tootmisvõimsuseks oli 2000 sigaretti minutis. Vabrikust ja sellega seotud inimeste kodudest võeti ära umbes 165 000 sigaretti Prima Nevo, 7052 kilogrammi tubakat ja vabriku tehnika. Narkootiliste ja lähteainetega seotud rikkumisi avastati
14 korral, 2004. aasta kuue juhtumi vastu. Näiteks peeti kinni kolm
narkootikumide lähteainete salakaubaveo ning ebaseaduslike relvade ja lõhkeaine
omamisega seotud isikut.
Arvamus Kristel Siitam-Nyiri , Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör: Maksukurjategijad võib jagada kolmeks – variisikud ehk nn tankistid, keda kasutatakse maksuseadusest tulenevate kohustuste kandmiseks; teisena võib välja tuua firmad ja isikud, kes vahetult organiseerivad ja viivad ellu ebaseaduslikke maksuskeeme. Kolmandaks – reaalselt tegutsevad ettevõtted ja isikud, kes saavad maksukuriteost majanduslikku kasu ja saavad sellega ka ilmselgelt ebaseadusliku konkurentsieelise. Kui viis aastat tagasi vastutasid reeglina ainult variisikud, siis nüüd on meie tähelepanu suunatud ka reaalselt tegutsevatele firmadele ja kasusaajatele. Üritame keskenduda pigem skeemidele ja grupilistele kuritegudele kui ühekordsetele maksurikkumistele. Meie jaoks on juba üsna tavaline, et keskmine maksuasi koosneb enam kui kümnest köitest materjalidest, selles on kahtlustatavaks tunnistatud suur ring isikuid ja riigile tekitatud kahju ulatub mitmetesse (kui mitte kümnetesse) miljonitesse kroonidesse. Viimaste aastate prioriteediks on uurimises olnud
erinevad käibemaksupettuste skeemid.
|
