| |
|
 |
Bussijuhtidele suuremat palka nõudva transpordi ametiühingu juht Peep Peterson lubab bussid veebruaris seisata |
 |
Ametiühing kaitseb palganõuet hiigelstreigi ähvardusega
(56)
26.01.2005 00:01
Andres Reimer, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Transpordi ametiühing lubab veebruaris korraldada
üldstreigi, mille kahju on võrreldav hiljutise suurtormiga, kui autoettevõtjad
lükkavad täna riikliku lepitaja juures tagasi bussijuhtide tunnitasu
kahekordistamise nõude.
Veebruaris jäävad lapsed kooli ja nende vanemad tööle
vedamata, kui transpordiettevõtete liit ei nõustu tänavu bussijuhtide tunnipalka
tõstma 35 kroonini tunnis ja tuleval aastal 43 kroonini, teatas eile transpordi
ametiühingu esimees Peep Peterson.
Samasugust palgatõusu nõuab ametiühing ka teistele transporditöötajatele.
Siiani nõudis ametiühing bussijuhtide tunnitasuks 39 krooni 10 senti, tööandjate
ettepanek on aga olnud 20 krooni tunnis.
Tööandjad tõrguvad
«20-kroonine tunnitasu tähendab bussijuhile vaid 3400-kroonist põhitasu,
ülejäänu jääks sõltuma tööandja heatahtlikkusest,» selgitas Peterson.
«Bussijuhid ja teised transporditöötajad sellise suhtumisega enam nõus ei ole.»
Ähvardav streik kestaks veebruaris kaks kuni kolm nädalat ja seiskaks
esimesel etapil ühistranspordi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Teises
järgus lakkaksid toimimast maakonnaliinid ja linnadevaheline bussiliiklus.
Streigi kõrgpunktiks võivad liituda raudteelased, meditsiiniõed, energeetikud ja
teised streigipakti liikmed.
Tööandjad tõrjuvad palgatõusu, sest nad väidavad, et selleks puudub raha.
«Isegi kui ametiühingud võidaksid nõutava tunnitasu, ei tõuse bussijuhtidele
makstav palk, sest raha selleks pole,» ütles bussiettevõtte ATKO Grupp juhatuse
esimees Margo Toomingas.
Bussifirmades levinud palgaskeemi järgi saavad roolikeerajad isegi kuni poole
palgast lisatasude arvelt. Juhtidele makstavat lõppsummat keelduvad ettevõtjad
suurendamast, olenemata sellest, kui suureks lepitakse kokku kollektiivlepinguga
tagatud ja tunnitasu alusel arvestatavat osa palgast.
Tunnitasu suurendamist tõrjutakse sellepärast, et lisatasu peetakse peamiseks
hoolsale ja ausale tööle sundivaks vahendiks, rääkis Toomingas.
Rahanappust selgitavad ettevõtjad transpordituru tingimuste halvenemisega
viimasel aastal.
Tihe konkurents
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist tõusis kütuseaktsiis, samal ajal kallines
naftahind, mis tõstis kütuse maksumust kuni 70 protsenti. Samal ajal tihenes
uute bussifirmade turule tulekuga konkurents, mis surus piletihinnad alla.
«Kui riik ei kahekordista dotatsiooni ligi 300 miljoni kroonini aastas,
lähevad väikesed bussifirmad hingusele ning kogu Eesti maakonna- ja linnaliinide
veod koonduvad kahe suurema ettevõtte kätte,» ütles ASide Mootorreisid ja SEBE
omanik Hugo Osula. «Kogu bussisektor on nii suures kriisis, et meil pole praegu
võimalik investeeringuteks pankadest laenu saada.»
«Usun, et oma hinges ettevõtjad toetavad bussijuhtide streiki, sest ka meie
ei taha, et parimad mehed viletsa palga tõttu välismaale tööle lähevad,» lisas
Osula.
Piletite hinnatõusu ja riigi toetuste suurendamise kõrval võimaldaks
bussijuhtide palku tõsta piletitulule määratud käibemaksu vähendamine viie
protsendini, ütles Toomingas.
«Oodatava streigi käigus tuleb firmade tugevus välja,» ütles
majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. «Meie ei sekku bussifirmade
konkurentsi ja turg jagatakse ümber tarbija huvidest lähtudes.»
Läbirääkimised transporditöötajate uue kollektiivlepingu sõlmimiseks kestavad
septembri algusest.
Streik halvaks ühistranspordi
Veebruaris tahab transpordi ametiühing algatada kuni kolmeks
nädalaks kolmeetapilise streigi, kui tööandjad ei nõustu tõstma bussijuhtide
palka.
I etapp Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas seiskub bussiliiklus. Tallinnas
jäävad seisma ka trollid ja trammid.
II etapp Seiskuvad maakonnaliinid ja linnadevaheline bussiliiklus.
III etapp Streigiga liituvad raudteelased, meditsiiniõed ja energeetikud.
Allikas: transpordi ametiühing
|