Urmas Kruuse uues linnavalitsuses jätkavad mõlemad reformierakondlasest abilinnapead Tiia Teppan ja Raimond Tamm, Keskerakonda esindab Vladimir Šokman ning sotside ridadest tulevad Jarno Laur ja Kajar Lember.
Kaks Tartu abilinnapead jätkavad ametis
12. november 2013, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonileppe järgi on uues linnavalitsuses viis abilinnapead: kaks nii Reformierakonnast kui Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja üks Keskerakonnast. Nüüd on kokku lepitud ka valdkonnad ja nimetatud kandidaadid.
Tartu volikogu koguneb linnapead valima ja linnavalitsust ametisse kinnitama täna.
Kultuuri ja hariduse valdkond jääb Reformierakonnale, selle kureerimist jätkab Tiia Teppan, kes on sama tööd teinud 2011. aasta maikuust.
Reformierakonnale jääb ka linnamajanduse valdkond, selle juhiks jääb Raimond Tamm, kes on abilinnapea ametis olnud 2009. aastast.
Seni Tamme juhtida olnud linnaplaneerimise valdkond on uues linnavalitsuses sotsiaaldemokraatide abilinnapea vastutusel. Sellele kohale asub kava kohaselt eelmise Tartu linnavolikogu liige ja endine Väätsa vallavanem Jarno Laur. Laur on olnud ka riigikogu liige.
Sotside juhtida saab ka linna rahandus. Seda tuleb tegema Kajar Lember, kes eile lahkus riigikogust. Aastatel 2002–2009 oli Lember Tabivere vallavolikogu esimees, riigikogusse valiti ta Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnast. Ta on olnud endise Rahvaliidu peasekretär.
Keskerakonnale jääb sotsiaalvaldkonna juhtimine ja erakond on abilinnapeakandidaadiks seadnud eelmise ja ka praeguse Tartu linnavolikogu liikme Vladimir Šokmani. Tema oli samal ametikohal aastatel 2001–2011, misjärel ta valiti volikogu esimeheks.
Asjaosaliste kommentaaridest selgub, et kuigi sõelale jäänud kandidaadid on püsinud esiplaanil üsna kõneluste algusest peale, on ülesannete jaotust erakondade ja abilinnapeade vahel kaalutud ka teistsugusena.
Reformierakond pidas aru, kas nende ridades võiks olla teisi abilinnapeakandidaate.
«Vaatasime tervet meeskonda ja peaeesmärk ei saanud olla inimesed lihtsalt välja vahetada,» ütles reformierakondlasest linnapeakandidaat Urmas Kruuse. «Selleks, et uus meeskond oleks võimekas, on hea ja oluline, et osa vanast meeskonnast jätkab. Nad loovad kindlustunde. Nii on uutel tulijatel lihtsam sisse elada ja end linnaeluga kurssi viia.»
Keskerakonda kuuluv volikogu esimees Aadu Must märkis, et linnavalitsust koostades tuli silmas pidada, et soolise võrdõiguslikkuse volinik pahandama ei tuleks.
Kruuse lisas, et üks selge põhimõte, milles nüüd kokku lepiti on, et abilinnapea ja sama valdkonna komisjoni juht ei tule samast erakonnast.