Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee on nördinud terviseameti seisukoha peale, nagu võiks kiirabiteenus Eestis olla peamiselt õeteenus ning et midagi ei ole lahti nende piirkondadega, kus ei tööta ühtegi arstibrigaadi.
Kiirabijuht: meie arstidest ei loobu
9. november 2013, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe ütles nimelt 6. novembri «Terevisiooni» saates järgmist: «Arstibrigaade ei ole enam ette nähtud 2007. aastast, kui muudeti seadust ja öeldi avalikult välja, et tegelikult on kiirabiteenus riigis õeteenus.»
Just see ajas Ago Kõrgvee harja punaseks.
Tema ees laual on «Eesti kiirabi arengukava 2007–2013» ning «Erakorralise meditsiini eriala arengukava aastani 2020». Ta koputab nendele ja ütleb iga oma sõna rõhutades: «Kiirabi on väga oluline ja elutähtis meditsiiniteenus, mida osutavad nii õed kui arstid. See on ühemõtteliselt sõnastatud nii selles kui teises dokumendis.»
Ago Kõrgvee ei esinda oma ütlemistega mitte ainult SA Tartu Kiirabi, vaid tervet Eesti Kiirabi Liitu, ning kinnitab, et Üllar Kaljumäe seisukoht on risti vastuolus nii kiirabiliidu kui erakorralise meditsiini arstide seisukohaga.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe selgitas, et tema viitas oma teleesinemises seaduseparandusele, mis on sotsiaalministri määruses nr 84, «Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded».
«2007. aastal võeti sealt välja nõue tagada arstibrigaadiga kiirabiteenuse osutamine,» rääkis ta. «Selleks hetkeks oli selge, et arstibrigaade ei ole riigis küllaldaselt, et arstibrigaadiga teenust riiklikult kõikjal garanteerida. Kiirabis töötada soovivaid arste lihtsalt ei olnud enam.»
Mage poliitika
Selle peale nendib Ago Kõrgvee, et õebrigaadide jutt ongi massiivselt peale tulnud Põhja-Eestist, kus arste napib ja kus teenuse osutajad ei taha ega viitsigi pingutada selle nimel, et komplekteerida kiirabiarstibrigaade.
«Mind häirib väga, et kiirabiteenuse korraldamise ja järelevalvega tegelev asutus nagu terviseamet on sellega nõus,» ütleb ta. «See on väga ohtlik. Sellega me nendime, et jah, arstid lahkuvad Eestist ning et see ongi Eesti riigi poliitika. Sel juhul on see üks väga mage poliitika!»
Ago Kõrgvee seisukoht on, et kolm neljandikku kiirabibrigaadidest võib õdedest kokku panna küll, aga vähemalt veerand peab olema arstibrigaadid.
Praegu osutab Eestis teenust 90 kiirabibrigaadi, neist kuus on reanimobiilibrigaadid ja 15 arstibrigaadid. Mis tulevikku puutub, siis 2014. aastal tuleb juurde viis uut kiirabibrigaadi ning 2015. aastal lisandub seitse brigaadi. Ka tekib lähitulevikus juurde uusi kiirabibaase, et kiirabibrigaadid asuksid elanikele lähemal.
Ago Kõrgvee on päri sellega, et kiirabibrigaadide logistilist paiknemist püütakse parandada. Ka on tema meelest suurepärane see, et kiirabibrigaade on tulevikus rohkem kui seni.
«Aga kui need on ainult õebrigaadid, siis kvantiteet ei asenda kvaliteeti,» sõnab ta. «Me lahjendame oma teenust. Me võime ju rääkida rahvale, et õed on tublid ja teevad sama head tööd kui arstid, aga siis võiks hoopis küsida, milleks me neid arste siis üldse pikki aastaid koolitame ja kasvatame?»
Arstibrigaadid ei tohi kiirabiasutustest tema sõnul kaduda juba sellepärast, et need võimaldavad hoida üldist meditsiinilist kultuuri ja diagnoosimise taset. Arstibrigaade on vaja eriti siis, kui tuleb juhtida suurõnnetuse lahendamist ja raskete meditsiiniliste otsuste tegemist.
Kõrgvee väidab, et just kvaliteetne kiirabiteenus võimaldab erakorralise meditsiini haigete hulka vähendada, kuna meedikud suudavad tagada haige ellujäämise ka pikal teekonnal kõrgtehnoloogilise meditsiini juurde.
Ta lisab, et Eestis on aastate jooksul põhjalikult uurinud elustamistulemusi dr Aleksander Sipria, kelle ettekannet saab näha Eesti Kiirabi Liidu kodulehel www.kiirabi.ee.
«Arstibrigaadid on saanud selgelt paremaid tulemusi,» ütleb Kõrgvee. «Põhjuseks on arstide oskused ja suurem otsustuspädevus. Arstide eelised tulevad välja just kriitilises seisundis patsiendi käsitluse korral.»
Ka räägib Kõrgvee sellest, et nüüdisaegse elustamise ravijuhis eeldab pärast vereringe taastumist kohe ka hüpotermia rakendamist. See eeldab väga kõrget kvalifikatsiooni just arsti tasemel.
«On asju, mida siiski ei saa telefonikonsultatsiooni teel teha,» ütleb ta. «See keskpärasusega leppimine on selge tee allakäiguspiraalil.»
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe kinnitas, et temagi on veendunud, et arsti teenus kiirabis peab igal juhul säilima. Küsimus on ainult, kuidas.
«Praegu peavad kõik terviseameti lepingupartnerid ära otsustama, kas nad suudavad järgmised viis aastat tagada püsivalt arstibrigaadi harjumuspärasel viisil – kolmeliikmelisena ööpäev läbi valmisolekus,» rääkis ta. «Kohustuste võtmisel ei saa lepingupartner võtta endale liiga suurt riski. Kui ta ei suuda lepingut täita, võidakse leping enne tähtaega lõpetada.»
Ministeeriumi seisukoht
Sotsiaalministeeriumi seisukoha edastas toimetusele ministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask, kuna minister Taavi Rõivas viibib välislähetuses.
«Sellel ja järgmisel aastal on olemas rahastus nii arsti- kui õebrigaadidele ja ministeerium ei ole andnud ühtegi suunist arstibrigaadide vähendamiseks,» seisab saadetud kommentaaris. «Brigaadide komplekteerimine on eeskätt tervishoiuteenuse osutaja ja terviseameti otsustada. Kui Tartu kiirabi soovib jätkata senise arvu arstibrigaadidega, siis selleks me takistusi ei tee.»
Tartu kiirabi teeninduspiirkonnas töötab praegu 17 kiirabibrigaadi ehk täpsemalt kolm reanimobiili, viis arsti- ja üheksa õebrigaadi.
2014. aastast kasvab Tartu kiirabi teeninduspiirkond Viljandi- ja Järvamaa võrra. Kõrgvee seisab selle eest, et veel üks arstibrigaad hakkaks kindlasti tööle Viljandis ja teine Järvamaal.
Arvamus
Üllar Kaljumäe
terviseameti peadirektori asetäitja
Arstiteenuse tagamisega kiirabis on põhiküsimuseks hoopis see, kas teenus on tagatud kõikidele Eesti inimestele või ainult üksikute piirkondade inimestele arstiga kiirabibaasi vahetus ümbruses.
Et traditsioonilise lahenduse puhul tagada arstiteenus, tähendaks see seda, et igas kiirabibaasis peaks olema vähemalt üks arstibrigaad. Ainult see võimaldaks häirekeskusest tulnud teate järgi brigaadi valida.
Praegu on meil riigis 54 kiirabibaasi, lähitulevikus 60. Praegu suudavad meie lepingupartnerid komplekteerida 15 arstibrigaadi. Lihtne arvutus näitab, et vaja oleks veel 45. See tähendab, et arste oleks kiirabisse juurde tarvis 45 x 5 (igas brigaadis on 5 vahetust) ehk 225 arsti. See on tõeliselt ebarealistlik.