Tartu uus võim tõstab poliitikute tasusid

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Tartu uue võimuliidu üks esimesi otsuseid on tõsta linnavalitsuse liikmete töötasusid, sest elukallidus tõuseb ja palgad ei oleks muidu konkurentsivõimelised – nii kõlavad selgitused.

Volikogu koguneb raekojas tuleval teisipäeval, et valida linnapea ametit jätkama Urmas Kruuse ja kinnitada ametisse uue linnavalitsuse viis abilinnapead ehk senisest üks enam, nagu näeb ette Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping.

Võimuliit ei ole ikka veel valmis avaldama, milline on uue linnavalitsuse valdkondlik tööjaotus ja kes on abilinnapeakandidaadid, ent teisipäeval sündis koalitsiooni väidetavalt konsensuslik otsus tõsta linnajuhtide töötasusid.

Ettepaneku järgi, mille esitajatena võib volikogu päevakorda esitatud eelnõudest lugeda nelja koalitsioonipoliitiku nime – Aadu Must, Olev Raju, Triin Anette Kaasik, Tõnu Ints –, oleks linnapea kuupalk edaspidi senise 3196 euro asemel 3300 ja abilinnapea kuupalk senise 3036 euro asemel 3135 eurot.

Autohüvitis suureneb

Peale selle hakkaks isikliku auto kasutamise hüvitis senise 383,47 euro asemel olema 400. Abilinnapeadele hakkaks kehtima mobiililimiit 64 eurot kuus, linnapeal piiravat limiiti ei ole.

Need on siiski ettepanekud, lõplik sõna on volikogul.

Peale selle on ettepanek, et volikogu fraktsioonide ja komisjonide esimeeste kuutasu oleks 192 euro asemel 200 eurot kuus, nii nähtub eelnõudest.

Kavas on suurendada ka muid volinike tasusid, sealhulgas volikogu esimehele makstavat hüvitist, kuid see ei ole teisipäevase istungi päevakorras ja asjaosalised ei olnud valmis ütlema muud, kui et tõus on neli-viis protsenti.

Reformierakondlane Triin Anette Kaasik põhjendas linnajuhtide palga suurendamist sellega, et see ei ole tõusnud mitu aastat ja see kehtestatakse nüüd järgmiseks neljaks aastaks.

«Elukallidus tõuseb, üldiselt palgad tõusevad,» ütles Kaasik. «See on rohkem põhimõttes – kui kõigil ümberringi on tõusutrend, siis nemad saavad ka väikese osa.» Palgatõusu nimetas ta pigem sümboolseks.

Sarnane oli sotsiaaldemokraat Tõnu Intsu põhjendus: «Aastaid on täpselt samasugune olnud ja kui nüüd järgmise nelja aasta peale määratakse, on see 4-5 protsenti tõusu. Fraktsiooniesimeestel ja komisjoniesimeestel on tõus imeväike.»

Ints märkis, et olles ise asja sees, tuleb võrdluseks võtta suurte asutuste juhtide palgad ja võrrelda palku nii erasektoris kui avalikus sektoris.

«Oleme avatud tööjõuturul ja seal on paraku konkurents,» ütles Ints.

Keskerakondlane Olev Raju märkis, et seni oli asfalt inimeste arvelt, nüüd on inimesed asfaldi ja betooni arvelt.

«Arutasime ja ma olin põhimõtteliselt nõus,» rääkis Raju. «Küsimus on selles, et palgad on neli aastat tõstmata ja oleksid neli aastat veel. Aga kaheksa aasta inflatsioon sööb poole ära, selles on küsimus. See tõus on tibatillukene.»

Opositsioonilisse Vabakun­da kuuluv linnavolinik Gea Kangilaski ütles, et plaanitav palgatõus on põhjendamata, arusaamatu ja pole selge, millisest allikast see tuleb. Seda enam, et linnavalitsuse palgakulu suurendab ühe abilinnapea lisamine niigi.

Eelarves veel pole

Lahkuva linnavalitsuse rahanduse abilinnapea Argo Annuk (opositsiooni jäänud IRL) ütles, et tuleva aasta linnaeelarves ei ole selliseid palgatõuse arvestatud ja linnaeelarve koostamisel ei ole linnavalitsuse liikmete palga tõstmine seni kordagi jutuks tulnud.

Küll on tema sõnul arutatud palgatõusu vajadust hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas, kuid protsentides pole kokku lepitud, sest see sõltub muude tegevuskulude vähendamisest.

Annuk lisas, et kui tema praegust palka, 3036 eurot, tõstetaks saja euro võrra, poleks sel mingit efekti. «Ei taju,» sõnas ta.

Keskerakondlane Olev Raju ei arvanud, et palku hakatakse tõstma valest otsast. Ta selgitas, et näiteks lasteaednike palku tuleb tõsta niikuinii, aga mitte kolm-neli, vaid pigem kümme protsenti, ja see on ka plaanis.

Kehtiva kollektiivlepingu järgi on Tartus kõrgharidusega lasteaiapedagoogi kuutasu alammäär 560 eurot, kõrgemasse ametijärku kuuluval pedagoogil-metoodikul 800.

Raju oli seisukohal, et linnaeelarvele pole linnajuhtide palgatõus kuigi suur koorem.

«See ei maksa suurt midagi, sest inimesi on vähe,» ütles ta. «Siin on küsimus, kas korrutada 20-eurone palgatõus tuhande inimesega või sajaeurone palgatõus kuue inimesega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles